11 veebruar 1997

Mida arvate Eesti poliitikast?

Konkreetselt ettevõtte ju-hatajana sõna otseses mõttes häirib selline poliitiline kellalöömine. Aga Eestis on üldse nii palju asju mäda, et on seal nüüd Vähi või keegi teine, ega niipea mingit stabiilsust loota ei ole. Kõrgemalasuvate inimeste kallal on muidugi hea haukuda. Selline korruptsioon hakkab aga kõige väiksematest ministeeriumi t?inovnikutest pihta. Peaminister, Kallas või keegi kolmas on jäämäe tipp ja asja taustaks ilus.

Kui ma sellele asjale lahendust välja pakkuda oskaksin, siis ma peaksin lausa peaminister olema. Üks võimalus on, et saaks kaks aastat sel parlamendil täis, siis on neil pension käes. Enne seda kui nemad oma kaks aastat seal ära istunud on, nii või teisiti mitte midagi Eestis ei toimu.

jagama või saama, kui kirjutaks alla kas või mingi elementaarse transpordilepingu Venemaaga. Kaarti tuleks vaadata. Lääne-Euroopa on tore asi, aga kui me seisame näoga Helsingi suunas, siis Eesti jaoks jääb raha ikkagi sinna paremale. See on minu arvamus. Aga selle poolega ilmselt ei taheta üldse tegelda.

Võib-olla hindaksin seda teistmoodi, kui ma oleksin selle rongi mees, nagu nad seal eesotsas. See on rong, kes sai sinna ärastamise tippu, ning põhimõtteliselt ka see rong, kes elas hästi ennemuistsel ajal. Aga ma arvan, et Eesti rahvas peaks hindama ikka väga otsekoheselt, sest kas või korteritehingutega ei jääks normaalses riigis ükski juhtivpoliitik oma kohale.

Valitsemine peaks olema täiesti puhas. Ja kui mõteldaksegi, et ehk jääb mõni asi välja tulemata, siis nii kui välja tuleb, peaks kohe tagasi tõmbuma ja ütlema, et nii see oli. Võiks ikka lasta sellised poliitikud etteotsa, kes võivad tõesti rusika laua peale lüüa ja öelda, et mina ei ole mitte midagi sellist teinud ega kavatsegi teha ning nüüd ma kavatsen hakata poliitikaga tegelema.

Iseenesest on praegusel va-litsusel ju aastaeesmärgid õiged seatud: sisemajanduse koguprodukti kasvatada ja suhteid Venemaaga stabiliseerida. Samas ei ole tihtipeale arusaadav, kas poliitikas üleüldse tegeldakse ainult oma mina kehtestamisega või ka Eesti majanduselu parandamisega. Eesti põhitöö on töökohtade loomine. Selles suhtes pooldaksin, et 101 riigiasemikku lepiksid kokku ja hakkaksid tegelema sellega, et asjale tulemust anda.

Võib-olla hakatakse nendest skandaalidest tüdinema ka juba, sest need on koomiliseks läinud. Kui me nüüd kedagi uut valime, siis me valime täpselt nendesamade inimeste seast ju tegelikult.

Ettevõtja seisukohalt on niisugune, ja igasugune, ärevus või, kui tahate, siis ebastabiilsus, kehv. Sooviksin stabiilsust mistahes plaanis. Aga ma ei ole poliitilistel teemadel kunagi sõna võtnud ja ma ei tahaks ka praegust Eesti poliitikat kommenteerida.

Tööd saab teha iga valitsusega, ega see tööd ei takista. Küsimus on lihtsalt selles, et ühe või teise muutuse edu või ebaedu saab hinnata alles pärast seda muutust.

Peaminister Tiit Vähile umbusalduse avaldamise vastu ma ei ole huvi tundnud ega ka sellest midagi lootnud.

Ei ole aega olnud selle asjaga vahetult kursis olla. Lihtsalt tööd tuleb teha.

Hetkel kuum