Mida arvate Eesti poliitikast?

Võib-olla hindaksin seda teistmoodi, kui ma oleksin selle rongi mees, nagu nad seal eesotsas. See on rong, kes sai sinna ärastamise tippu, ning põhimõtteliselt ka see rong, kes elas hästi ennemuistsel ajal. Aga ma arvan, et Eesti rahvas peaks hindama ikka väga otsekoheselt, sest kas või korteritehingutega ei jääks normaalses riigis ükski juhtivpoliitik oma kohale.

Valitsemine peaks olema täiesti puhas. Ja kui mõteldaksegi, et ehk jääb mõni asi välja tulemata, siis nii kui välja tuleb, peaks kohe tagasi tõmbuma ja ütlema, et nii see oli. Võiks ikka lasta sellised poliitikud etteotsa, kes võivad tõesti rusika laua peale lüüa ja öelda, et mina ei ole mitte midagi sellist teinud ega kavatsegi teha ning nüüd ma kavatsen hakata poliitikaga tegelema.

Iseenesest on praegusel va-litsusel ju aastaeesmärgid õiged seatud: sisemajanduse koguprodukti kasvatada ja suhteid Venemaaga stabiliseerida. Samas ei ole tihtipeale arusaadav, kas poliitikas üleüldse tegeldakse ainult oma mina kehtestamisega või ka Eesti majanduselu parandamisega. Eesti põhitöö on töökohtade loomine. Selles suhtes pooldaksin, et 101 riigiasemikku lepiksid kokku ja hakkaksid tegelema sellega, et asjale tulemust anda.

Võib-olla hakatakse nendest skandaalidest tüdinema ka juba, sest need on koomiliseks läinud. Kui me nüüd kedagi uut valime, siis me valime täpselt nendesamade inimeste seast ju tegelikult.

Ettevõtja seisukohalt on niisugune, ja igasugune, ärevus või, kui tahate, siis ebastabiilsus, kehv. Sooviksin stabiilsust mistahes plaanis. Aga ma ei ole poliitilistel teemadel kunagi sõna võtnud ja ma ei tahaks ka praegust Eesti poliitikat kommenteerida.

Tööd saab teha iga valitsusega, ega see tööd ei takista. Küsimus on lihtsalt selles, et ühe või teise muutuse edu või ebaedu saab hinnata alles pärast seda muutust.

Peaminister Tiit Vähile umbusalduse avaldamise vastu ma ei ole huvi tundnud ega ka sellest midagi lootnud.

Ei ole aega olnud selle asjaga vahetult kursis olla. Lihtsalt tööd tuleb teha.