- OMX Baltic−0,2%293,7
- OMX Riga−0,53%911,46
- OMX Tallinn−0,04%1 963,46
- OMX Vilnius−0,2%1 231,43
- S&P 500−0,13%6 606,76
- DOW 30−0,27%45 757,9
- Nasdaq −0,07%22 333,96
- FTSE 1000,22%9 215,72
- Nikkei 225−0,25%44 790,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,84
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,38
- OMX Baltic−0,2%293,7
- OMX Riga−0,53%911,46
- OMX Tallinn−0,04%1 963,46
- OMX Vilnius−0,2%1 231,43
- S&P 500−0,13%6 606,76
- DOW 30−0,27%45 757,9
- Nasdaq −0,07%22 333,96
- FTSE 1000,22%9 215,72
- Nikkei 225−0,25%44 790,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,84
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lühiuudised
Info Auto suuraktsionär Viktor Siilats ja väliseesti ärimees Andres Küng otsivad ostjaid oma aktsiatele Balti uudisteagentuuris (BNS).
Andres Küng ja Viktor Siilats olid BNSi asutajaliikmed 1990. aastal. Nende osalus on kummalgi 11,4%.
Viktor Siilats märkis, et BNSi aktsiatest loobumine on seotud ülesehitamise missiooni lõppemisega. «Valmis asja on kasulik ära müüa,» nentis Siilats. Ta nimetas võimalike ostjatena välisinvestoreid.
Kirjalikku ettepanekut pole osanikud juhatusele teinud, seega pole teada, kas ülejäänud omanikud kavatsevad kasutada põhikirjajärgset õigust aktsiaid üles osta. BNSi teiste aktsionäride hulgas on ka Rootsi majandusleht Dagens Industri ja rahvusvaheline uudisteagentuur Dow Jones Telerate.
BNSi tegevdirektori Oleg Harlamovi sõnul on käesoleval aastal plaanis investeerida kuni 1,5 mln krooni infotehnoloogia uuendamisse.
Harlamovi ütlusel pole personali kavas suurendada, Eesti, Läti, Leedu, Kalingradi ja Moskva kontorites töötab kokku 140 inimest.
BNSi juhatuse esimees ja üks omanikke Allan Martinson prognoosis selle aasta käibeks 30 mln krooni ja kasumiks 2 mln krooni. ÄP
Rahvusvaheline reitinguagentuur Thomson Bankwatch teatab reedel Tallinna Panga reitingu.
«Homme teatame Tallinna Pangale antud reitingu,» ütles eile Thomson Bankwatchi esindaja Ramin Habibi. Lähemal ajal peaks Thomson Bankwatchilt reitingu saama ka Hoiupank ja Ühispank.
Järgmisel nädalal külastab Eestit, Lätit ja Leedut Thomson Bankwatchi riigireitingute direktor Betty J. Starkey, et tutvuda Balti panganduse olukorraga. Pärast visiiti kavatseb Thomson Bankwatch vaadata üle Lätile ja Leedule varem antud BB- riigireitingu, ütles Habibi. BNS
Kiire majanduskasvu saavutanud Eesti on tundlik raha äkilise väljavoolu suhtes, mis võib tuua kaasa rahapakkumise järsu vähenemise, kirjutas Thomson Bankwatch Eesti pangandussüsteemi ülevaates.
Hetkel kuum
Peamiseks teguriks on siin Eesti majanduse väiksus, märgib agentuur. Mullu jäi Eesti reaalne sisemajanduse kogutoodang kiirele kasvule vaatamata alla 5 mld dollari.
Thomson Bankwatch märkis ühtlasi, et inflatsioonile vaatamata ei ole krooni devalveerimist lähiajal oodata. Krooni stabiilsuse tagab range monetaarpoliitika ja valuutakomitee süsteem.
Devalveerimine nõuab parlamendi heakskiitu ning ei ole tõenäoline, et valuutakomitee süsteemi lähitulevikus muudetakse, märkis Thomson Bankwatch. BNS
Eesti Panga karmimad nõuded kommertspankadele tulid vastusena raha kasvanud sissevoolule, aktsiabuumile ja valitsuse põllumajanduskomisjoni otsustele.
«Signaale tuli pidevalt. Pangad teatasid üksteise järel, kui hästi on neil õnnestunud hankida välislaene. Börs ei olnud sugugi nii rahulik, nagu ta oleks võinud olla,» ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan usutluses Eesti Ekspressile.
Samas usutluses märkis ka rahandusminister Mart Opmann, et aktsiaturul on näha ülekuumenemise tendentse. «Aktsiate hinnad on meeletult kasvanud. Praegu tundub, et viimase paari kuuga on täitunud ka kõige julgemad prognoosid.»
Eesti Pank tahab kõige olulisema abinõuna 1. oktoobril tõsta pankadelt nõutava kapitali adekvaatsuse ehk omavahendite ning riskiga kaalutud varade ja teatud bilansiväliste kirjete suhte miinimummäära kaheksalt protsendilt 10 protsendile. BNS
Tartus asuv kaubandus- ja tööstuskontsern Estiko kuulutas neljapäeval välja 24. aprillil algava avaliku emissiooni 500 000 E-aktsia ulatuses.
10kroonise nominaaliga E-aktsia müügihind emissiooni käigus on 40 krooni.
Aktsiate levitamine kestab 8. maini väärtpaberite keskdepositooriumi liikmespankade kaudu. Emissiooni korraldaja on Balti Cresco Investeerimisgrupi AS.
Estiko on varem teatanud, et kasutab aktsiaemissiooni vahendeid Emajõe ärikeskuse ehituse ja tööstusinvesteeringute finantseerimiseks.
Pärast fondiemissiooni ja avalikku aktsiaemissiooni tõuseb Estiko aktsiakapital 29,61 miljoni kroonini. BNS
Tallinna Farmaatsiatehase ASi aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 14. aprillil, juhatus teeb aktsionäridele ettepaneku maksta dividende 15 protsenti aktsiate nominaalväärtusest -- 1,50 krooni aktsialt.
Auditeeritud andmetel müüs farmaatsiatehas 1996. a oma toodangut kokku 159,8 mln krooni väärtuses. Ettevõtte auditeeritud puhaskasum oli 27,047 mln krooni.
Puhaskasumi prognoos 29,3 mln krooni jäi tehase teatel täitmata potentsiaalse tulumaksu kohustuse (438 847 krooni) ning ebatõenäoliselt laekuvate arvete reservi (1 999 210 krooni) moodustamise arvel. Lõplik puhaskasum aktsia kohta on 7,17 krooni.
Koosolek on Sakala keskuses algusega kell 11. BNS
Eesti ühe juhtiva alkoholitootja AS Ofelia endine kommertsdirektor ja üks omanikest Georg Missing asutas osaühingu Almo MS, mis toodab viina Ülemiste Valge.
Uue viinatehase ainuomanik Missing ütle, et tahtis oma aastatepikkust kogemust ära kasutada ja loodab ettevõtte poole aastaga väikesesse kasumisse viia.
Almo on tegutsenud poolteist kuud ja on selle ajaga tootnud 12 000 liitrit viina. Ettevõtte käive on Missingu sõnul olnud 1,2 mln kr. BNS
Viljandi leivatööstus AS Vilma uurib ettevõtte Tallinna börsil noteerimise võimalusi.
Vilma peadirektor Arnold Kimber ütles, et ettevõte uurib Ühispanga kaudu, millised on noteerimise tingimused. «Varem või hiljem tuleb seda teha,» lisas ta.
Vilma noteerimise eesmärk oleks ettevõtte tegeliku turuväärtuse teadasaamine ning lisaraha hankimine, kinnitas Kimber.
Kimberi sõnul peab börsil noteerimise otsustama 26. aprillil kogunev aktsionäride üldkoosolek.
Vilma aktsiapakk jaguneb ettevõtte 180 töötaja vahel. Tuumikinvestorite käes on ligikaudu pool aktsiatest, sõnas Kimber.
Kimberi sõnul on Vilma põhikirjas praegu punkt, mille järgi on aktsiate müümisel eelisostuõigus praegustel aktsionäridel. Ta lisas, et börsile jõudmiseks tuleb see punkt ära muuta.
Vilma eelmise aasta auditeeritud käive oli 45,2 ja puhaskasum 3 mln krooni. BNS
Ettevõtte tulumaksu laekus esimeses kvartalis riigieelarvesse 184 miljonit krooni, mis moodustab aastaks planeeritust vaid 16,7 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Protsentuaalselt suurema laekumusega olid riiklikest maksudest tubakaaktsiis (27,7 protsenti), füüsilise isiku tulumaks (24,1protsenti) ning õlleaktsiis (23,3protsenti).
Esimeses kvartalis laekus riigieelarvesse täpsustatud andmetel 2,612 miljardit krooni ehk 20,87 protsenti planeeritud aastatulust.
Riigieelarve suuremad tuluallikad olid käibemaks ja füüsilise isiku tulumaks, millest laekus vastavalt 1,231 mld krooni ehk 21,3% aastaplaanist ning 542 mln kr.
Aktsiisidena laekus esimese kolme kuuga eelarvesse 464 mln krooni. BNS
Hetkel kuum
Kristen Michal Äriplaani konverentsil: ma pole erakonna juhi ametisse laulatatud
“Kõik algas suure hooga pihta, aga siis tuli välja, et raha ei ole”
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Podcastid
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Enimloetud
1
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele