Korteriühistute asutamise kiirendamiseks veerand miljonit

Seni on Jaadla sõnul korteriühistute teke olnud aktiivne väikelinnades, kus on väiksemad majad. «Massilisust ei tähelda ma veel aga üheski linnas, ju nad ootavad, millal Tallinn alustab,» ütles Jaadla.

Jaadla sõnul ühistu moodustamisel esialgu kulud kindlasti suurenevad. «Teisalt on kõne all olevad majad nii korrast ära, et investeeringud on hädavajalikud. Kui on mõistlik ühistu, kes koostab oma majanduskava, siis need kulud stabiliseeruvad,» selgitas Jaadla.

Seoses ühistutega prognoosis Jaadla kinnisvarahooldusfirmade hindade muutust. «Eks hooldusfirmade poolt ongi seetõttu ühistute asutamisele tuntav vastuseis. Mustamäe KME aastakäive on 180 miljonit, see on kolmekordne Rakvere linna eelarve. Loomulikult ei taha nad sellest loobuda,» ütles Jaadla.

OÜ Vara ja Hooldus juhatuse esimehe Raul Kinksi sõnul on nemad ühistute tekkimise poolt. «Oleme nõus katma osa omavastutusest, et maja saaks laenu, kui ta seda soovib, aga see on ühistu puudumisel võimatu,» ütles Kinks. «Ei saa kõndida sadat korterit läbi ja kõigilt arvamust küsida.»

Eluasemefondi direktori Jüri Lukase sõnul on praegu korteriühistute laenuvõimalused kehvad. «Kui ühistu on valmis vastu võtma otsust laenu taotlemiseks, siis raha taha asi ei jää. Peamine põhjus ongi otsustamisvõimetuses ja tagatiste leidmises,» kinnitas Lukas. Eelmisel aastal eraldas riik ühistutele laenu andmiseks 13 miljonit krooni.

Ühispanga laenuosakonna juhataja Andrus Kimberi sõnul suhtutakse korteriühistutele laenu andmisse positiivselt, kuid kõik sõltub konkreetsest projektist. «Seni kasutasime eluasemefondilt saadud sihtotstarbelise raha fondi, kuid näib, et need summad on otsas. Omavahenditest Ühispank sellise pika tasuvusajaga projektidele raha ei anna,» ütles Kimber.

Kimberi ütlusel on laenu saamisel vajalik reaalne varade pant. Korteriühistute puhul peab pandi väärtus olema 130 protsenti laenusummast. Samuti on vaja, et laenu taotlemisel oleks teada need, kes korteri pandivad, lisas Kimber.

Tallinna Panga vanemprojektijuht Hannes Kuhlbach väitis märtsikuus toimunud korteriühistute liidu foorumil, et kokkuleppe saavutamiseks võiksid oma korteri pantida juhatuse esimees ja juhatuse liikmed, kuna nemad tegelevad põhiliselt laenu taotlemisega.

Jüri Lukase sõnul valmistati eelmisel aastal maailmapanga abiga Eesti eri piirkondades ette kaheksa korteriühistut. Konsultandid pakkusid ühistutele neli investeeringute varianti koos selgitustega, kui palju need säästavad. «Valmis dokument, millega panka minna. Puudus vaid ühistu otsus ja panga nõusolek. Üks projekt jõudis Rakveres lõppjärku ja ühistu sai laenu. Huvipuudus oli teadmatusest,» rääkis Lukas.