- OMX Baltic−0,42%300,99
- OMX Riga0,03%893,62
- OMX Tallinn−0,38%2 073,12
- OMX Vilnius−0,01%1 201,03
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,25%8 807,04
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,42%300,99
- OMX Riga0,03%893,62
- OMX Tallinn−0,38%2 073,12
- OMX Vilnius−0,01%1 201,03
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,25%8 807,04
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteriühistute asutamise kiirendamiseks veerand miljonit
Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul plaanib liit saadud raha eest osta arvuti, teha korteriühistute asutamise teemalisi telesaateid, anda välja korteriühistute asutamise käsiraamat ja tõlkida see ka vene keelde.
Veerandi miljoni kroonine toetus on osa linna poolt korteriühistute asutamise toetuseks ette nähtud miljoni kroonisest reservist. Raha eraldab linn kolmes etapis. Iga etapi lõpul otsustab linnavalitsus, kas ta on rahul tehtud tööga ja selle järgi eraldatakse uus summa. Raha eraldamise osas ei võta Tallinna linnavalitsus siduvaid kohustusi, kohustused on ainult esimese etapi osas.
Seni on Tallinnas moodustatud ühistuid umbes 300, aasta lõpuks loodetakse juurde asutada ligikaudu 500 ühistut. Programmi käigus valmistab korteriühistute liit ette ühistute põhidokumentatsiooni ja ühistud saavad tasuta abi ühistute korraldamiseks, rääkis Jaadla.
Seni on Jaadla sõnul korteriühistute teke olnud aktiivne väikelinnades, kus on väiksemad majad. «Massilisust ei tähelda ma veel aga üheski linnas, ju nad ootavad, millal Tallinn alustab,» ütles Jaadla.
Jaadla sõnul ühistu moodustamisel esialgu kulud kindlasti suurenevad. «Teisalt on kõne all olevad majad nii korrast ära, et investeeringud on hädavajalikud. Kui on mõistlik ühistu, kes koostab oma majanduskava, siis need kulud stabiliseeruvad,» selgitas Jaadla.
Seoses ühistutega prognoosis Jaadla kinnisvarahooldusfirmade hindade muutust. «Eks hooldusfirmade poolt ongi seetõttu ühistute asutamisele tuntav vastuseis. Mustamäe KME aastakäive on 180 miljonit, see on kolmekordne Rakvere linna eelarve. Loomulikult ei taha nad sellest loobuda,» ütles Jaadla.
OÜ Vara ja Hooldus juhatuse esimehe Raul Kinksi sõnul on nemad ühistute tekkimise poolt. «Oleme nõus katma osa omavastutusest, et maja saaks laenu, kui ta seda soovib, aga see on ühistu puudumisel võimatu,» ütles Kinks. «Ei saa kõndida sadat korterit läbi ja kõigilt arvamust küsida.»
Eluasemefondi direktori Jüri Lukase sõnul on praegu korteriühistute laenuvõimalused kehvad. «Kui ühistu on valmis vastu võtma otsust laenu taotlemiseks, siis raha taha asi ei jää. Peamine põhjus ongi otsustamisvõimetuses ja tagatiste leidmises,» kinnitas Lukas. Eelmisel aastal eraldas riik ühistutele laenu andmiseks 13 miljonit krooni.
Ühispanga laenuosakonna juhataja Andrus Kimberi sõnul suhtutakse korteriühistutele laenu andmisse positiivselt, kuid kõik sõltub konkreetsest projektist. «Seni kasutasime eluasemefondilt saadud sihtotstarbelise raha fondi, kuid näib, et need summad on otsas. Omavahenditest Ühispank sellise pika tasuvusajaga projektidele raha ei anna,» ütles Kimber.
Kimberi ütlusel on laenu saamisel vajalik reaalne varade pant. Korteriühistute puhul peab pandi väärtus olema 130 protsenti laenusummast. Samuti on vaja, et laenu taotlemisel oleks teada need, kes korteri pandivad, lisas Kimber.
Tallinna Panga vanemprojektijuht Hannes Kuhlbach väitis märtsikuus toimunud korteriühistute liidu foorumil, et kokkuleppe saavutamiseks võiksid oma korteri pantida juhatuse esimees ja juhatuse liikmed, kuna nemad tegelevad põhiliselt laenu taotlemisega.
Jüri Lukase sõnul valmistati eelmisel aastal maailmapanga abiga Eesti eri piirkondades ette kaheksa korteriühistut. Konsultandid pakkusid ühistutele neli investeeringute varianti koos selgitustega, kui palju need säästavad. «Valmis dokument, millega panka minna. Puudus vaid ühistu otsus ja panga nõusolek. Üks projekt jõudis Rakveres lõppjärku ja ühistu sai laenu. Huvipuudus oli teadmatusest,» rääkis Lukas.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele