29 aprill 1997

Valitsus vormib eelarvet

1,2 mld kroonist eelarve suurenemist ootab rahandusministeerium üksikisiku tulumaksu, käibemaksu ning aktsiisimaksu laekumise suurenemise arvel.

Maksukoormust ei ole valitsusel järgmisel aastal kavas suurendada, erandiks on vaid mootorkütuse aktsiis, mis eri kütuseliikidel tõuseb 5--20% võrra. «Me oleme kokku rehkendanud ligemale krooni, kusjuures mitte diisli, vaid heledate bensiinide pealt,» sõnas rahandusminister Mart Opmann.

Ettevõtjatele lubab riigieelarve projekt, et ettevõtete maksustatavast kasumist võib 20% investeerida maksuvabalt. Seeläbi laekub riigieelarvesse umbes 200 mln krooni võrra väiksem summa.

Kui riigikogu võtab vastu praegu menetlusest välja hääletatud mootorsõiduki maksu seaduse, siis see peaks lisama riigieelarvele 150--160 mln krooni, mis läheks teede ehituseks ja remondiks.

Lisaks üleriiklikule mootorsõiduki maksu kehtestamisele võivad elanikud oodata järgmiselt aastalt ka vee ja elektri hinna tõusu.

Valitsusele esitatud eelarveprojektis on rahandusministeerium riigivalitsemiskulud külmutanud. Opmanni sõnul eeldab selline otsus, et lõpuks hakkavad ministeeriumid oma koosseise üle vaatama võimaldamaks koondamiste arvel palgatõusu.

Abivahendina riigivalitsemiskulude külmutamisel on rahandusminister välja pakkunud uue riigieelarve baasseaduse. Kui praegu võib aasta lõpus vaid ehitusraha üle kanda järgmisesse aastasse, siis baasseadus teeks paljud kulud ülekantavateks järgmisesse aastasse. Siis ei oleks vaja enam tormata novembris-detsembris kulude nulliviimisega, mis parandaks 5--7% eraldatud raha kasutamist, lausus Opmann.

Valitsuse prioriteetideks 1998. a riigieelarves on välis- ja sisekaitse, haridus, põllumajandus ja eurointegratsioon. Nende valdkondade vahel on valitsusel võimalik jagada veel 400 mln krooni.

Sellest kõige suurem summa, 160 mln krooni läheb õpetajate palgafondi tõusuks. Kaitseministeeriumi selle aasta 736 mln kroonine eelarve võib tõenäoliselt tõusta vaid 800 mln kroonini.

Lisaks sellel aastal põllumajandusministeeriumile eraldatud 311 mln kroonile ning maaelu krediteerimisfondi 97 mln kroonile lubab eelarve projekt täiendavad 100 mln kr põllumajandusele. Võimalikke kaitsetolle eelarve projekt ei kajasta.

Pärast täiendava raha eraldamist prioriteetsetele valdkondadele jääb 1,2miljardilisest 1998. a riigieelarve kasvust järele 800 mln krooni, mis kulub riigikogu menetluses olevate seaduste rakendamiseks.

Sellel aastal on lastetoetusteks eraldatud 1 mld kr, järgmisel aastal näeb eelarve projekt toetuste 20% ehk 200 mln lisakroonist tõusu. Ligi 230 mln kr läheb maksma ka sotsiaalkindlustusreform.

Kui ametiühingud nõuavad 1200kr alampalka, siis valminud eelarve projekt kajastab 845kr alampalka. Opmanni sõnul on alampalga tõstmisel võimalik tõsta ainult alamastme palka. Riigiametnike palgaskaalal on aga 35 astet, seega esimese 14 astme palga vaheks kujuneks vaid 3--5%.

Kui tõsta kõigi astmete palkasid alampalga järgi, kuluks selleks arvestuslikult 1,2 mld krooni, lausus Opmann.

Ametiühingute nõudmine, et Eesti ühineks Euroopa sotsiaalhartaga, millest tulenevalt töötule makstakse 55--60% töökoha palgast, läheks maksma 70 mln kr, lisas ta.

Küll aga kavatseb valitsus tulla ametiühingutele vastu pankrotistunud ettevõtete tarbeks tagatisfondi moodustamise osas. Sellest tulenevalt jääb valitsuse enda reservfond väga väikeseks, ca 50 mln kr. «Ma ei kujuta küll ette, kuidas valitsus sellega välja tuleb, aga praegu me oleme selle valitsusele välja käinud,» teatas Opmann.

Hetkel kuum