5. juuni 1997
Jaga lugu:

Taal läks metsa elama

«Ööbin Tallinnas ja elan siin,» juhatab Olari Taal sisse ekskursiooni oma suvekodusse ehk «võpsikusse» nagu ajalehed kohta nimetavad. Alates selle nädala algusest on Taal puhkusel ja veedab kogu oma vaba aja oma kodus Läänemaal. Kevadest on pangajuht Oru valla elanik ja toetab hea maksumaksjana ümbruskonna arengut.

Taal pole ainuke prominent, kes Eestis puhkamiseks endale maakoha on soetanud. Tallinna Panga juhil Guido Sammelseljal on Muhus suvekodu, Hansapanga juht Hannes Tamjärv puhkab Pühajärve ääres. President Lennart Meri suvitab Noarootsis Paslepas, Taalide suvemajast linnulennult 10 kilomeetri kaugusel.

Taalide 61,8 hektari suurune maalapp Läänemaal Oru vallas on abikaasa Hülvi nimel. Maa registreerimise hetkel polnud mul aega sellega tegeleda, selgitab Olari Taal.

Maatüki hulka kuulub heinamaa ja rannaniit, kus pesitseb lugematul arvul rändlinde. Rand on lindudele tõeline paradiis, inimene oma jalga mutta verekaanide sekka ei tõsta.

Taalide 14aastane perepoeg Imre on suure loodushuvilisena külastanud rannaäärsetel rahudel sadu linnupesi. Pärast Westholmi gümnaasiumi lõpetamist plaanib ta jätkata ülikoolis bioloogia erialal, kus 290liblikaline kogu õppematerjalina marjaks ära kulub. Poja suur loodushuvi on edasi kandunud ka isale, kes kavatseb ostetud maalapile rajada Eesti esimese eralooduskaitseala.

Keskkonnaministeeriumi kaitsealade peaspetsialisti Tiit Sillaotsa sõnul saab Eestis eralooduskaitsealasid luua. Tema sõnul on vaja valitsuse otsust, mis paneb paika kaitseala piirid ja kaitsekorra.

Möödunud aastal istutati Taali maalapile esimesed 4 hektarit metsa. Viie aasta pärast loodetakse seal kasvavat paarsada puu- ja taimeliiki. Taali pere unistuseks on luua 200 hektari suurune kaitseala.

Kinnisvarabüroo Arco Vara maakler Rünno Sulg kurdab, et Taalide kaitseala idee on hakanud tõsiselt kergitama maa hinda Läänemaal. «Nad on meile kõvad konkurendid. Kõikjal, kuhu ma lähen, on nad juba läbi käinud ja pakkumised teinud,» kurdab maakler.

Kuigi ma olen miljonär, pole ma nõus maa eest maksma hingehinda, lausub Taal. «See on liig mis liig, mis minu käest on küsima hakatud,» lisab ta. Omandatud 62 hektarist erastas Taal ostueesõigusega EVPdes 46 hektarit, ülejäänud 16 hektari eest maksis ta 2000 krooni hektarilt, seega 31 600 krooni.

Läänemaa inimesed räägivad, et Taal toob oma metsadesse loomad ja hakkab neid seal küttima. Veel pidavat ta hakkama koos Haapsalu linnapea Urmas Suklesega ravimuda kilekottidesse pakkima ja seda raha eest müüma.

«Suklesega muda müük on väga hea idee, aga mina seda küll tegema ei hakka. Saadan naise tee äärde,» naljatleb Taal. «Tegelikult pole see mul mingi äri,» kummutab ta jutud eralooduskaitsealast kui võimalusest vingelt raha kokku kühveldada. «Mingit piletit ma ei nõua. Ainult et siia ei tohi tulla lärmama ja ma ei luba külalistel telkida. Kõik,» edastab Taal lühidalt oma põhimõtted.

«Ja püssipaugutamise lõpetan ka siin ära,» räägib ta. Taali kunagine karulaskmine tuli pigem edevusest kui tõsisest huvist küttimise vastu. «Pidin ta ju maha laskma, ajasin teda juba kaks aastat taga,» kirjeldab ta oma vägevaimat jahielamust.

Inimene teenib algul pingsalt raha ja hakkab seda kulutama, kui puudub motivatsioon edasi tegutsemiseks, kommenteerib Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis tuleval aastal aktiivsest pangandusest loobuva Olari Taali loodusesse minekut. «Temast saaks kaasaegne tipp-pankur, kui ta veel inglise keele ära õpiks,» märgib Mõis.

«Ah, eks varem sai niigi kõvasti rabatud,» põhjendab 43aastane Taal pangaärist loobumist. Nüüd võin teha seda, mida tahan, ütleb ta ja kirub neid, kes käivad golfi mängimas puhtalt poosetamise pärast.

150ruutmeetrine puidust suvemaja koos suitsusauna, võrgukuuri ja maja kõrval asuvate tiikidega on tervenisti Taalide päralt.

«Meile see privaatsus väga meeldib,» kirjeldab pere kiindumust uude kodusse pereema Hülvi. Kõige rohkem meeldib küla vahel jalutades ja kohalikku lehmapiima ostes see, et kohalikud ei tunne minu käikude vastu mingit huvi, räägib ta. Võib-olla ei tea kohalikud tänaseni, kes on Olari, sest kõik teevad oma tööd ja teiste elu vastu ei tunta huvi, leiab Hülvi Taal.

«Siin metsas jätan lõpuks suitsetamisegi maha,» lubab Olari Taal. Ta ei suitsetanud 9 kuud enne Tartust Tallinna kolimist 1992. aasta jaanuaris, kuid esimesel tööpäeval pealinnas ehitusministrina hakkas uuesti suitsetama. Punase Marlboro on Taal vahetanud lahjade Barclay sigarettide vastu ja lubab varsti võtta kõige lahjemad margid, kus nikotiini peaaegu ei ole. Et siis pühenduda täielikult loodusele ja selle kaitsele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum