Tuleb kuues kroonijaanituli

Tartu kaubahalli tagaukse juures laaditakse suurele veoautole purgibor?ipurke, kaupluseriiulitel on tehtud puhas vuuk. Ajalehtedes arutlevad kõik, kel sulg vähegi jookseb, rubla ja krooni vahetuskursi üle. Kusagil vuravad rahaveomasinad, teisal instrueeritakse rahavahetajaid. On juuni ning eesti rahvas ootab nii jaanipäeva kui oma krooni.

Äripäeva arvates on rahareform ja krooni käibeletulek viis aastat tagasi, 1992. aasta 20. juunil, üks olulisemaid Eesti Vabariigis tehtud samme. Samas ka üks väheseid, mille tähtsust ja väärtust ei ole kuigivõrd kahtluse alla seatud. Viis meest -- Rein Otsason, Siim Kallas, Raimund Hagelberg, Vahur Kraft ja Uno Mereste, kelle signeeringut võime kupüüridel näha -- on allkirja andnud õigele asjale.

Kuigi kõige enam on vaieldud krooni kõvaduse ja jäikuse üle, ennustasid nii mõnedki kroonile juba sama aasta sügiseks kadu. Rahareformi peeti ka liiga ennatlikuks või kiirustades korraldatuks. Toonane ülemnõukogu saadik Tiit Made näiteks oletas nädal pärast rahareformi Äripäevas, et ettevõtete arvete säilitamine muudab rahareformi liberaalseks ning Eesti vajab peagi veel ühte rahareformi. Ettevõtjates tekitas enim meelepaha reformiga kaasnenud maksukoormuse suurenemine, mida tauniti avalikes pöördumistes.