• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Luksemburgist sai ELi eesistujamaa

    Mitmed varasemad perioodid Luksemburgi eesistumisel on möödunud viljakalt. Näiteks 1985. a, mil praeguse ELi komisjoni presidendi Jacques Santeri juhtimisel sõlmiti ühisturu kokkulepe.
    Hollandi presidentuuri finaal valmistas aga pettumuse: valitsustevahelise konverentsi lõppdokument Amsterdami kokkulepe jättis paljud liidu laienemise jaoks olulised küsimused lahenduseta.
    Jacques Santeri ametiaja suurpäevaks saab 16. juuli, mil Euroopa komisjon avalikustab oma hinnangud kümne Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigi valmisoleku kohta ELiga ühinemiseks. Paralleelselt esitab komisjon ettepanekud bloki põllumajanduspoliitika reformimiseks, strukturaalsete fondide (vaesemate piirkondade toetamiseks) ümberjagamiseks ning liidu finantseerimiseks pärast praeguse eelarvekokkuleppe lõppu 1999. a. Santeri pakett on koondnimetuse all Agenda 2000.
    Luksemburgile ennustatakse rasket tööperioodi. Niisama vähe kui ELi liikmed olid huvitatud valitsusmehhanismi muutmisest, soovitakse raha ümberjagamist, et teha kohta uutele liikmetele. Läinud nädalal toimunud põllumajandusministrite kohtumise järgi otsustades ei ole riigid veel valmis toetushindu kärpima, et takistada toidumägede kasvu ning valmistuda liidu laienemiseks. Niisamuti on Hispaania, Portugal, Iirimaa ja Kreeka selgelt mõista andnud, et pole valmis loovutama midagi neile eraldatud strukturaalsetest fondidest.
    Peale liidu laienemise on olulisemad ülesanded hõivealase tippkohtumise kokkukutsumine, tõenäoliselt novembris. Uut kiirendust vajab ühisturu kontseptsiooni ellurakendamine, seal hulgas maksude ühtlustamine.
    Luksemburgi presidentuuri hakkab juhtima peaminister Jean-Claude Juncker, kristlik demokraat, kel on head suhted Saksamaa kantsleri Helmut Kohliga. Briti peaministrist Tony Blairist jäävad Junckeri vaated kohati veelgi enam vasakule. Näiteks ei poolda ta Briti valitsuse suunda tööturu liberaliseerimisele. Kiire dereguleerimine ilma töötajaid kaitsmata ei saa olla lahendus suurele tööpuudusele. Luksemburgis on töötute protsent ELi madalaim.
    Maksud on Luksemburgile keeruline teema, sest sinna voolab hulgaliselt Saksa säästuraha, mille intressidelt Luksemburg maksu kinni ei pea. «Luksemburg ei ole ELi ainus maksuparadiis,» väidab Juncker. Kõigil Euroopa riikidel on oma maksusoodustus. Juncker on valmis «ebaausat» võistlust maksude ühtlustamisega kaotama, kuid sel juhul peab see puudutama kõiki makse, mitte vaid neid, mis on Luksemburgis madalad või puuduvad hoopis.
    Ühisraha osas on Juncker öelnud, et esimesed kandidaadid Maastrichti lepingu järgi peaksid selguma sügisel. See võib tekitada rahutust finantsturgudel, eriti kui ilmneks, et Prantsusmaa ja Itaalia ei suuda tingimusi leevendamata liitu pääseda. Luksemburg ise, mille eelarve on ülejäägis ja riigivõlg väike, täidab ühisraha tingimused ka Maastrichti lepingu kõige rangema tõlgenduse juures. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.