• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Räpina linn soovib ühineda Räpina vallaga

    Linnavolikogu otsustas korraldada hiljemalt järgmise aasta aprillis rahvaküsitluse linnakodanike arvamuse väljaselgitamiseks. «Räpina piirkonna rahvas on ajalooliselt ühtse kogukonnana tegutsenud,» märkis Ootsing. «Piirkonnal on ühtne kultuuritraditsioon ja enamik eluvaldkondi on tihedalt läbi põimunud.»
    Ootsingu sõnul tasub ära kasutada ka võimalust saada lisaraha kahe omavalitsusüksuse peale kuni kolm miljonit krooni, millega valitsus plaanib premeerida ühinejaid.
    Miinusena tõi Ootsing välja vallarahva kartuse võimu kaugenemise ees. «Rahvas kardab, et liiga palju hakatakse tähelepanu pöörama keskusele, Räpina linnale,» lisas Ootsing.
    Räpina vald, kus elab 3253 elanikku, ümbritseb Räpina linna, kus elab 3004 elanikku.
    Räpina vallavanema Inge Hirmo sõnul pole ühekordne preemiaraha kõige tähtsam. «Olulisem on see, millisel alusel hakatakse kujundama ühist eelarvet,» rõhutas Hirmo. Hirmo lisas, et läbirääkimiste ettepaneku võtab Räpina vallavolikogu kindlasti vastu.
    Enne Räpina linnavolikogu ühinemist soosivat otsust on Eestis juba 1996. aasta oktoobris ühinenud Halinga ja Pärnu-Jaagupi vald ning ühinemisotsuse on teinud Abja-Paluoja linnavalitsus ja Abja vallavalitsus.
    Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakonna juhataja Mari Pedak täpsustas, et kohalike omavalitsuste ühinemist toetavat eelnõu on valitsus korra juba arutanud. «Hiljemalt 20. septembriks peab asi selge olema, sest siis on järgmise aasta riigieelarve projekt koos,» selgitas Pedak. «On esitatud taotlus, et kohalike omavalitsuste ühinemine oleks omaette reana riigi eelarves.»
    Pedaku andmeil on regionaalminister Peep Aru juhitud töögrupid jõudnud järeldusele, et piisab 50 miljonist kroonist. «Kahe omavalitsusüksuse ühinemise maksumuseks on arvestatud 400 000 krooni,» täpsustas Pedak. «Lisaks erakorraliste valimiste puhul kaheksa krooni elaniku kohta.»
    Eelnõus on fikseeritud ka kolme miljoni krooni suurune preemiaraha, mille kasutamise üle saavad ühinenud volikogud ise otsustada. Pedak ei usu, et järgmisel aastal on ühinemisküpseks saanud kümmekond valdagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.