Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Räpina linn soovib ühineda Räpina vallaga

    Linnavolikogu otsustas korraldada hiljemalt järgmise aasta aprillis rahvaküsitluse linnakodanike arvamuse väljaselgitamiseks. «Räpina piirkonna rahvas on ajalooliselt ühtse kogukonnana tegutsenud,» märkis Ootsing. «Piirkonnal on ühtne kultuuritraditsioon ja enamik eluvaldkondi on tihedalt läbi põimunud.»
    Ootsingu sõnul tasub ära kasutada ka võimalust saada lisaraha kahe omavalitsusüksuse peale kuni kolm miljonit krooni, millega valitsus plaanib premeerida ühinejaid.
    Miinusena tõi Ootsing välja vallarahva kartuse võimu kaugenemise ees. «Rahvas kardab, et liiga palju hakatakse tähelepanu pöörama keskusele, Räpina linnale,» lisas Ootsing.
    Räpina vald, kus elab 3253 elanikku, ümbritseb Räpina linna, kus elab 3004 elanikku.
    Räpina vallavanema Inge Hirmo sõnul pole ühekordne preemiaraha kõige tähtsam. «Olulisem on see, millisel alusel hakatakse kujundama ühist eelarvet,» rõhutas Hirmo. Hirmo lisas, et läbirääkimiste ettepaneku võtab Räpina vallavolikogu kindlasti vastu.
    Enne Räpina linnavolikogu ühinemist soosivat otsust on Eestis juba 1996. aasta oktoobris ühinenud Halinga ja Pärnu-Jaagupi vald ning ühinemisotsuse on teinud Abja-Paluoja linnavalitsus ja Abja vallavalitsus.
    Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakonna juhataja Mari Pedak täpsustas, et kohalike omavalitsuste ühinemist toetavat eelnõu on valitsus korra juba arutanud. «Hiljemalt 20. septembriks peab asi selge olema, sest siis on järgmise aasta riigieelarve projekt koos,» selgitas Pedak. «On esitatud taotlus, et kohalike omavalitsuste ühinemine oleks omaette reana riigi eelarves.»
    Pedaku andmeil on regionaalminister Peep Aru juhitud töögrupid jõudnud järeldusele, et piisab 50 miljonist kroonist. «Kahe omavalitsusüksuse ühinemise maksumuseks on arvestatud 400 000 krooni,» täpsustas Pedak. «Lisaks erakorraliste valimiste puhul kaheksa krooni elaniku kohta.»
    Eelnõus on fikseeritud ka kolme miljoni krooni suurune preemiaraha, mille kasutamise üle saavad ühinenud volikogud ise otsustada. Pedak ei usu, et järgmisel aastal on ühinemisküpseks saanud kümmekond valdagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Kaitseväe luurekeskuse ülem: Venemaa saab tõenäoliselt 350 000 sõdurit kokku
Venemaa mobilisatsioonist rääkides käib läbi mitmeid numbreid – kas mobiliseeritakse 350 000 inimest või 1,2 miljonit. Tõenäoliselt saadab Venemaa sõdurid rindele kolmes jaos, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa mobilisatsioonist rääkides käib läbi mitmeid numbreid – kas mobiliseeritakse 350 000 inimest või 1,2 miljonit. Tõenäoliselt saadab Venemaa sõdurid rindele kolmes jaos, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.