Valgevene turg peibutab suurusega

Valgevene on majandusreformideks valinud aeglasema ja valutuma tee, püüdes ?okiteraapiat vältida, iseloomustas riigi arengut Valgevene ministrite nõukogu ATK esimees ja valitsuse liige Aleksei Janovit?.

Janovit? viibis Tallinnas Valgevene delegatsiooni koosseisus, mis külastas Eesti suurima toiduainetööstuse kontserni ETFC Grupp ettevõtteid, et tutvuda siinsete kogemustega ning tutvustada koostöö- ja investeerimisvõimalusi Valgevenes.

Janovit?i sõnul on Valgevene majanduslanguse põhi möödas ning mullu hakkas majandus taas kasvama. Kahe-kolme aasta pärast loodetakse saavutada tootmistase, mis valitses enne NSVLi lagunemist.

Valgevene rahuldab omatarbe liha- ja piimatööstuse toodete osas, mistõttu koostöövõimalusi ei nähta mitte ainult selles sektoris ning mitte niivõrd Valgevene turul kui just kolmandaid riike silmas pidades.

Enam kui Eesti kaupade impordist, mida muuhulgas takistavad Venemaaga sõlmitud tolliliidust tulenevad piirangud, on Valgevene huvitatud investeeringutest oma riigi tööstusesse, mille toodangut saaks ühiselt eksportida Venemaa ja teiste SRÜ riikide turgudele. Ära tuleks kasutada selle sama tolliliidu võimalusi, kuhu kuuluvad veel ka Kasahhi ja Kõrgõzstan.

Ettevõtluseks vajalik seadusandlik baas on Janovit?i sõnul olemas, vastu on võetud välisinvesteeringuid kaitsvad aktid. Minimaalne väliskapitali osalus ühisettevõttes on 30 protsenti, välistatud pole ka ettevõtte 100protsendiline kuulumine väliskapitalile. Läinud aasta andmeil oli ühisettevõtteid loodud kaks ja pool tuhat.

Ettevõtete üldine maksukoorem on 40% ringis, vähemalt 30% välisosalusega ettevõtted on esimesed kolm aastat maksust vabad. Riigile erilist huvi pakkuva toodangu puhul võidakse pakkuda täiendavaid soodustusi.

Janovit?i sõnul pole ka piiranguid Valgevenes teenitud tulu riigist välja viimisel. Oktoobris peaks parlamendi ülemkoda kinnitama seaduse, mis annab välisinvestoritele õiguse maad osta.

Kõige positiivse kõrval on Valgevene majanduses probleeme, mida välisinvestoril on raske aktsepteerida. Näiteks reguleeritud valuutasüsteem ning kogu majanduse riigikesksus. Samuti seaduskaitse puudulikkus ning maksuametnike omavoli.

Paljud hinnad on jätkuvalt riigi kontrolli all, mistõttu näiteks mitmete toidukaupade hinnad on Valgevenes odavamad kui Ukraina ja Balti riikide turgudel.

ETFC Grupi juhatuse esimehe Ants Laose hinnangul vajab Valgevenesse minek ulatuslikku eeltööd. «Tundmata riigi majanduspoliitika strateegiat on küllalt raske ja liialt riskantne täna minna Valgevene turule,» ütles Laos, mööndes samas kontserni elavat huvi ärivõimaluste vastu 10 miljoni elanikuga riigis.

Vajaliku pildi loomine võib võtta kuus kuud kuni aasta, millele võiks järgneda pilootprojekt mõne Valgevene ettevõttega. Koostöövõimalusi nähakse eelkõige liha- ja piimatööstuse valdkonnas, mis on ühtlasi ETFC tugevamaid külgi.