Baltimaad julge oleku otsinguil

Läinud nädalal Venemaa presidendi Boriss Jeltsini väljapakutud Venemaa ühepoolsed julgeolekugarantiid Leedule, Eestile, Lätile, Soomele ja Rootsile on kõik Baltimaad ametlikult tagasi lükanud, tehes seda viisakalt, kuid kindlalt. Selle sammuga andis Venemaa mõista, et tahab oma endisi vasalle näha Kekkoneni Soome staatuses. Ühtlasi näitab see, kui pingeliseks kujuneb heitlus ida-lääne piiri nihutamisel Läänemere kaldalt Peipsi taha.

Moskva sammu võib tõlgendada mitmeti. Ameerika Ühendriikide tuntud idaanalüütik Paul Goble arvab, et sõlmides Leeduga piirilepingu ja soojendades temaga suhteid ning heites samal ajal varju Eestile ja Lätile, püüab Moskva kahandada viimaste mainet potentsiaalse Euroopa Liitu (EL) ja NATOsse pürgijana.

Venemaa uue Balti-poliitika aluseks olevas Moskva analüüsis «Venemaa ja Balti riigid» on aga rõhku pandud Vene ärihuvidele Baltimaades. Kuna analüüsi autorid ei kahtle, et Baltimaad peatselt ELi pääsevad, siis leiavad nad, et Vene firmadel tuleks maksimaalselt tungida Balti turule ja luua seal ühisfirmade võrk, mille abil tagada endale takistusteta pääs ELi turule.

Ida-lääne piiri nihutamise põhitagaja oleks NATO. Sestap on kõik Baltimaad oma ametliku poliitika prioriteediks nimetanud NATO liikmeks saamist.

Venemaa tajub, et majanduslikult saab ta Baltimaadesse imbuda ka siis, kui need on Euroopa Liidus, kuid sõjaliselt jäetakse ta ukse taha. Ning sellepärast püüab ta pakkuda julgeolekugarantiid, mille mõju hoiaks NATO Läänemere kaldal kinni.

Kuid sedapuhku on teisel pool sama kaalu vastane. Ühendriigid on Baltimaadega sõlmitud partnerlushartas välja öelnud, et nad toetavad Eesti, Läti ja Leedu pürgimist NATOsse ning on huvitatud selles piirkonnas ka oma investeeringute suurendamisest. Jõujooned jooksevad risti nagu ikka.

Läänemere piirkonna julgeolek on praegu kuum teema. Eile käsitlesid seda Läänemeremaade välisministrid ja mõne päeva pärast arutavad seda Baltimaade presidendid. Tuleb teha valik ja sellele kindlaks jääda.