Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit loob oma VIP-klubi

    Saksamaa ja Prantsusmaa on teinud ettepaneku moodustada rahaliiduga ühinevatest riikidest mitteametlik nõukogu, mis hakkaks ELi ministrite regulaarsete kohtumiste eel koordineerima liidu majanduspoliitikat.
    Algatust on teravalt kritiseerinud Suurbritannia, Rootsi ja Taani, kes on otsustanud rahaliiduga esimeses ringis 1999. a mitte ühineda, ning Kreeka, kes liitumistingimusi ei täida.
    Need riigid kardavad, et niinimetatud Euro-X nõukogu jätab nad oluliste majanduspoliitiliste probleemide aruteludest kõrvale.
    Taani ja Rootsi majandusministrid hoiatasid, et selline samm võib Euroopa Liidu lõhestada.
    Rahaliidu käivitudes muutub tasakaal 11 liitunud riigi ning nelja välja jääva riigi vahel, mistõttu näiteks Suurbritannia kindlasti osa oma mõjuvõimust kaotab.
    Saksa rahandusminister Theo Waigel ja tema Prantsuse kolleeg Dominique Strauss-Kahn andsid esmaspäeval selgelt mõista, et ühe jalaga euro poolel ja teisega väljas seista ei saa.
    Päästenööriks Suurbritanniale oli Prantsusmaa rahandusministri kinnitus, et riigid, mis seovad oma valuuta euroga ning on kindlalt otsustanud ühisrahaga liituda, võivad saada informatsiooni nõukogu otsustest.
    Ekspertide hinnangul võib uuest nõukogust kiiresti saada mõjuvõimas foorum, kus valmistatakse ette Ecofini ministrite kohtumiste otsuseid.
    See on tõsine probleem Londonile, mis Tony Blairi tööpartei võimuletulekust saadik on püüdnud suurendada Suurbritannia liidrirolli Euroopa Liidus.
    Kõrvalejäämine nii eurotsooni rahapoliitikat koordineeriva Euroopa keskpanga tööst kui Euro-X nõukogust, kus arutatakse makromajanduse küsimusi, võib brittide retoorika ja reaalsuse lahku viia.
    Samas on Saksamaa ja Prantsusmaa huvitatud Suurbritannia ühinemisest rahaliiduga, sest siis kui ühineb Suurbritannia, tulevad kiiresti järele ka Rootsi ja Taani.
    «On vaja nii piitsa kui präänikut. Just sellepärast räägivad Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhid, et hoiavad Suurbritanniale Euroopa keskpanga juhatuses kohta, kuni Suurbritannia lõpuks liitub, ning on valmis Suurbritanniat Euro-X nõukogu tööst teavitama,» ütlesid diplomaadid.
    Euro-X nõukogu alustaks oma kooskäimisi juba tuleva aasta maist, kui määratakse kindlaks vahetuskursid valuutade vahel, mis seitse kuud hiljem rahaliidu loovad. REUTER-ÄP-DN
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Balti börsid jätkasid tõusuvees
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.