• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondil pole laenudega probleeme

    Äripäeva artiklis «Maakonnad laenavad reipalt» kirjutab Kadi Heinsalu, et eriti halvasti tagastavad omavalitsused Hüvitusfondist võetud laene. Väide ei vasta tõele, sest Hüvitusfondi portfellis pole 17. detsembri seisuga ühegi omavalitsuse võlakirja intressi- või põhisumma maksed viivises.
    Ebameeldiv on ka asjaolu, et ajalehe esiküljel pannakse tõele mittevastav väide rahandusministeeriumi ametniku Veiko Tammearu suhu. Viimase sõnul pole ta aga midagi seesugust väitnud.
    Artikli autori sõnul sai ta info omavalitsuste eelarvetest, võrreldes laenude tagasimaksmisele planeeritud summat tegelikult makstud summaga. Tulemus oli see, et planeeritav summa oli suurem kui tegelikud maksed ning ajakirjanik järeldas, et laene makstakse halvasti tagasi.
    Hüvitusfondist, kui ühest võimalikust allikast info paikapidavust ei kontrollitud. Võib-olla oli ajakirjanikul veel muid andmeid, kuid neid ta ei esitanud.
    Miks ei saa eelarves planeeritud ja tegelikult makstud summat võrreldes teha järeldust, et laene makstakse halvasti tagasi?
    Toon siinkohal vaid mõned võimalikest põhjendustest. Esiteks on eelarve oma olemuselt tuleviku kavandamine ja seal esitatud kalkulatsioone ei saa võtta tegelikkusena.
    Nii võib juhtuda, et tegelik laenude tagasimaksmiseks kulunud summa on planeeritust väiksem seetõttu, et laenu võeti planeeritust hiljem, laenu intress kujunes planeeritust madalamaks, laenu tagasimaksed kujunesid planeeritust teistsuguseks.
    Lisaks mängib rolli ka see, millal on intressi või põhisumma maksed. Kui näiteks maksed on kvartaalsed ja neljanda kvartali makse on kvartali lõpus ehk eelarve jälgimise hetke ja aastalõpu vahel, siis on täiesti põhjendatud, et tegelikult makstud summa on neljandiku võrra väiksem kui aastaeelarve ette näeb.
    Kokkuvõte võiks olla lakooniline: vähem pealiskaudsust ja rohkem otseste allikate kasutamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.