Hüvitusfondil pole laenudega probleeme

Hüvitusfondist, kui ühest võimalikust allikast info paikapidavust ei kontrollitud. Võib-olla oli ajakirjanikul veel muid andmeid, kuid neid ta ei esitanud.

Miks ei saa eelarves planeeritud ja tegelikult makstud summat võrreldes teha järeldust, et laene makstakse halvasti tagasi?

Toon siinkohal vaid mõned võimalikest põhjendustest. Esiteks on eelarve oma olemuselt tuleviku kavandamine ja seal esitatud kalkulatsioone ei saa võtta tegelikkusena.

Nii võib juhtuda, et tegelik laenude tagasimaksmiseks kulunud summa on planeeritust väiksem seetõttu, et laenu võeti planeeritust hiljem, laenu intress kujunes planeeritust madalamaks, laenu tagasimaksed kujunesid planeeritust teistsuguseks.

Lisaks mängib rolli ka see, millal on intressi või põhisumma maksed. Kui näiteks maksed on kvartaalsed ja neljanda kvartali makse on kvartali lõpus ehk eelarve jälgimise hetke ja aastalõpu vahel, siis on täiesti põhjendatud, et tegelikult makstud summa on neljandiku võrra väiksem kui aastaeelarve ette näeb.

Kokkuvõte võiks olla lakooniline: vähem pealiskaudsust ja rohkem otseste allikate kasutamist.