Hüvitusfondil pole laenudega probleeme

Äripäeva artiklis «Maakonnad laenavad reipalt» kirjutab Kadi Heinsalu, et eriti halvasti tagastavad omavalitsused Hüvitusfondist võetud laene. Väide ei vasta tõele, sest Hüvitusfondi portfellis pole 17. detsembri seisuga ühegi omavalitsuse võlakirja intressi- või põhisumma maksed viivises.

Ebameeldiv on ka asjaolu, et ajalehe esiküljel pannakse tõele mittevastav väide rahandusministeeriumi ametniku Veiko Tammearu suhu. Viimase sõnul pole ta aga midagi seesugust väitnud.

Artikli autori sõnul sai ta info omavalitsuste eelarvetest, võrreldes laenude tagasimaksmisele planeeritud summat tegelikult makstud summaga. Tulemus oli see, et planeeritav summa oli suurem kui tegelikud maksed ning ajakirjanik järeldas, et laene makstakse halvasti tagasi.

Hüvitusfondist, kui ühest võimalikust allikast info paikapidavust ei kontrollitud. Võib-olla oli ajakirjanikul veel muid andmeid, kuid neid ta ei esitanud.

Miks ei saa eelarves planeeritud ja tegelikult makstud summat võrreldes teha järeldust, et laene makstakse halvasti tagasi?

Toon siinkohal vaid mõned võimalikest põhjendustest. Esiteks on eelarve oma olemuselt tuleviku kavandamine ja seal esitatud kalkulatsioone ei saa võtta tegelikkusena.

Nii võib juhtuda, et tegelik laenude tagasimaksmiseks kulunud summa on planeeritust väiksem seetõttu, et laenu võeti planeeritust hiljem, laenu intress kujunes planeeritust madalamaks, laenu tagasimaksed kujunesid planeeritust teistsuguseks.

Lisaks mängib rolli ka see, millal on intressi või põhisumma maksed. Kui näiteks maksed on kvartaalsed ja neljanda kvartali makse on kvartali lõpus ehk eelarve jälgimise hetke ja aastalõpu vahel, siis on täiesti põhjendatud, et tegelikult makstud summa on neljandiku võrra väiksem kui aastaeelarve ette näeb.

Kokkuvõte võiks olla lakooniline: vähem pealiskaudsust ja rohkem otseste allikate kasutamist.