• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • 18.12.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hüvitusfondil pole laenudega probleeme

Äripäeva artiklis «Maakonnad laenavad reipalt» kirjutab Kadi Heinsalu, et eriti halvasti tagastavad omavalitsused Hüvitusfondist võetud laene. Väide ei vasta tõele, sest Hüvitusfondi portfellis pole 17. detsembri seisuga ühegi omavalitsuse võlakirja intressi- või põhisumma maksed viivises.
Ebameeldiv on ka asjaolu, et ajalehe esiküljel pannakse tõele mittevastav väide rahandusministeeriumi ametniku Veiko Tammearu suhu. Viimase sõnul pole ta aga midagi seesugust väitnud.
Artikli autori sõnul sai ta info omavalitsuste eelarvetest, võrreldes laenude tagasimaksmisele planeeritud summat tegelikult makstud summaga. Tulemus oli see, et planeeritav summa oli suurem kui tegelikud maksed ning ajakirjanik järeldas, et laene makstakse halvasti tagasi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hüvitusfondist, kui ühest võimalikust allikast info paikapidavust ei kontrollitud. Võib-olla oli ajakirjanikul veel muid andmeid, kuid neid ta ei esitanud.
Miks ei saa eelarves planeeritud ja tegelikult makstud summat võrreldes teha järeldust, et laene makstakse halvasti tagasi?
Toon siinkohal vaid mõned võimalikest põhjendustest. Esiteks on eelarve oma olemuselt tuleviku kavandamine ja seal esitatud kalkulatsioone ei saa võtta tegelikkusena.
Nii võib juhtuda, et tegelik laenude tagasimaksmiseks kulunud summa on planeeritust väiksem seetõttu, et laenu võeti planeeritust hiljem, laenu intress kujunes planeeritust madalamaks, laenu tagasimaksed kujunesid planeeritust teistsuguseks.
Lisaks mängib rolli ka see, millal on intressi või põhisumma maksed. Kui näiteks maksed on kvartaalsed ja neljanda kvartali makse on kvartali lõpus ehk eelarve jälgimise hetke ja aastalõpu vahel, siis on täiesti põhjendatud, et tegelikult makstud summa on neljandiku võrra väiksem kui aastaeelarve ette näeb.
Kokkuvõte võiks olla lakooniline: vähem pealiskaudsust ja rohkem otseste allikate kasutamist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele