• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondil pole laenudega probleeme

    Äripäeva artiklis «Maakonnad laenavad reipalt» kirjutab Kadi Heinsalu, et eriti halvasti tagastavad omavalitsused Hüvitusfondist võetud laene. Väide ei vasta tõele, sest Hüvitusfondi portfellis pole 17. detsembri seisuga ühegi omavalitsuse võlakirja intressi- või põhisumma maksed viivises.
    Ebameeldiv on ka asjaolu, et ajalehe esiküljel pannakse tõele mittevastav väide rahandusministeeriumi ametniku Veiko Tammearu suhu. Viimase sõnul pole ta aga midagi seesugust väitnud.
    Artikli autori sõnul sai ta info omavalitsuste eelarvetest, võrreldes laenude tagasimaksmisele planeeritud summat tegelikult makstud summaga. Tulemus oli see, et planeeritav summa oli suurem kui tegelikud maksed ning ajakirjanik järeldas, et laene makstakse halvasti tagasi.
    Hüvitusfondist, kui ühest võimalikust allikast info paikapidavust ei kontrollitud. Võib-olla oli ajakirjanikul veel muid andmeid, kuid neid ta ei esitanud.
    Miks ei saa eelarves planeeritud ja tegelikult makstud summat võrreldes teha järeldust, et laene makstakse halvasti tagasi?
    Toon siinkohal vaid mõned võimalikest põhjendustest. Esiteks on eelarve oma olemuselt tuleviku kavandamine ja seal esitatud kalkulatsioone ei saa võtta tegelikkusena.
    Nii võib juhtuda, et tegelik laenude tagasimaksmiseks kulunud summa on planeeritust väiksem seetõttu, et laenu võeti planeeritust hiljem, laenu intress kujunes planeeritust madalamaks, laenu tagasimaksed kujunesid planeeritust teistsuguseks.
    Lisaks mängib rolli ka see, millal on intressi või põhisumma maksed. Kui näiteks maksed on kvartaalsed ja neljanda kvartali makse on kvartali lõpus ehk eelarve jälgimise hetke ja aastalõpu vahel, siis on täiesti põhjendatud, et tegelikult makstud summa on neljandiku võrra väiksem kui aastaeelarve ette näeb.
    Kokkuvõte võiks olla lakooniline: vähem pealiskaudsust ja rohkem otseste allikate kasutamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.