Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha väljavool pigistab krooni

    Kokku voolab keskpanga ja valitsuse otsusel kahe kuu jooksul ringlusest minema 1,3 miljardit krooni.
    Väljaminevast rahast ligi 600 miljonit krooni peavad kommertspangad täiendavalt hoidma keskpangas ja 700 miljonit läheb Eesti pankade hoiuarvetelt Deutsche Banki.
    Täiendavast likviidsusnõudest said pangad teada oktoobri lõpus kõigest paar päeva enne nõude kehtestamist. «See oli meile suur üllatus,» kommenteerib keskpanga samme Ühispanga president Ain Hanschmidt.
    «Eks meie peame ka oma raha markadeks ümber vahetama,» lisab 700 mln krooni väljaviimise mõjudest rääkiv Ühispanga kapitaliturgude juhataja Margus Kangro. Tema sõnul kõigutab valitsus oma tegevusega usku krooni vastu ajal, mil seda usku oleks vaja hoopis suurendada.
    Pärast rahareformi kaalusid ettevõtjad sel sügisel esimest korda kroonide vahetamist markade vastu. Mitmed välisettevõtted maandasid tulevikutehingutega oma krooniriski, kokku 2 miljardi krooni ulatuses.
    Vaatamata karmidele jahutusabinõudele suurpankade esindajad keskpangaga siiski ei kurjusta, sest kehtestatud meetmed parandavat Eesti mainet rahvusvahelisel rahaturul.
    Nädal tagasi sai Eesti rahasüsteem rahvusvaheliselt reitinguagentuurilt Standard & Poor's hinde BBB+. Sellist head tulemust ei osatud oodata isegi enne rahakriisi algust.
    Kohustusliku reservi suurendamine on ühtlasi väheseid võimalusi, kuidas keskpank saab valuutakomitee süsteemi juures rahapakkumist mõjutada. Lisas andis finantssektori jahutamisele oma nõusoleku rahvusvaheline valuutafond IMF, kelle kokkulepe valitsusega püsib tänaseni salajas.
    Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt tunnistab, keskpank jäi oma tegevusega küll hiljaks, kuid sammud olid õiged. Neivelt oleks keskpanga juhina võtnud karmid abinõud tarvitusele juba kevadel, siis oleks praegune ?okk olnud märkimisväärselt väiksem.
    On imekspandav, et rahakriisis ei kukkunud kokku ükski pank. Ent karm tõde on see, et Eesti finantsasutused kandsid oktoobris ja novembris investeeringutelt kokku mitu miljardit krooni kahju.
    Börsiettevõtete väärtus kukkus mõne nädalaga 15 miljardi krooni võrra. Ainuüksi Hüvitusfondi börsikaotus ulatub 100 miljoni kroonini. Ühispank pidi samapalju vähendama oma kasumiprognoosi ja Maapanga aasta jooksul teenitud kasum vähenes finantskriisis poole võrra. Üle mitme aasta näitas üle 10 miljoni krooni ulatuvat tegevuskahjumit kuus Balti finantssektori lipulaev Hansapank.
    Eesti Panga rahastatistika näitab, et seadusega garanteeritud usk sularaha ja hoiuste täielikku tagamisse on müüt.
    Eesti turu ligi 25 miljardi kroonisest rahapakkumisest on reservidega kaetud vähem kui pool ehk 10 miljardit krooni. Ülejäänud 15 miljardi krooni tagamise eest peaks hakkama hoolitsema praegu riigikogus lugemisel olev hoiuste tagamise seadus.
    Eesti Panga andmetel vähenes novembris sularaha ringluses 100 miljoni krooni võrra. Keskpanga ja valitsuse jahutustegevuse tulemusel on vähenenud nii Eesti panga varade maht kui ka krooni kattevara, mis tähendab, et senine suur raha juurdevool Eestisse sai vastupidise käigu.
    Majanduse vereringe vajab aga endiselt raha, mistõttu tõusid laenuintressid seniselt 10 protsendilt kolmandiku võrra. Kas see on hea või halb, selles osas jäävad rahandusala asjatundjad eriarvamusele.
    Hea näide on Eesti suurim ravimite hulgimüügifirma AS ProMed. Ligi 200 miljoni kroonise aastakäibega ettevõte tegutses ühtlases rütmis kuni sügiseni, mil selgus, et süvenevas rahakriisis on raske võtta laenu varustamaks abivajajaid kiiremini tarvilike ravimitega.
    Sügavaima rahakriisi järel, novembri lõpus, haaras ProMedis 49,9protsendilise osaluse Hansapank, mida analüütikud peavad märguandeks selle kohta, et pank ei soostunud ettevõttele laenu andma enne olulise osaluse omandamist.
    ProMedi juhataja Vahur Nurm kirjeldas aktsiate müüki kui võimalust saada juurde lisakapitali, et tegevust laiendada. Hansapanga toel kasvas ProMedi aktsiakapital 3 miljonilt 6 miljonile kroonile.
    Nurme sõnul peab ProMed finantseerima ravimite teekonda tootjalt apteekideni ja vajab laiendamiseks täiendavat kapitali. «Loomulikult on kõige odavam raha laenata, ent sel hetkel oli laenuvõtmine raskendatud,» kirjeldab Nurm olukorda sügisel.
    Eesti konjunktuuriinstituudi küsitlus näitas, et enamik spetsialiste oli majanduse edasise kiire arengu suhtes pessimistlikult meelestatud.
    Üks küsitluses osalenutest, Price Waterhouse'i analüütik Hardo Pajula märgib koguni, et Eesti majanduskeskkond on märkimisväärselt muutunud. «Ettevõtted peavad arvestama, et järgmise poole aasta jooksul saab neil tunduvalt raskem olema kui eelneva poole aasta jooksul,» ennustab ta. Ka Pajula oleks keskpanga juhina võtnud jahutusabinõud tarvitusele juba kevadel. Täna oleks ta selliste meetmetega oodanud, et mitte süvendada olemasolevat rahakriisi.
    Eesti Panga president Vahur Kraft väidab, et keskpank tegi kõik rahakriisi leevendamiseks. Keskpank on koguni sarkastiliselt väljendanud arvamust, et praegune kitsikus rahaturul eraldab tugevamad ettevõtted nõrgematest.
    Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Valdur Laid räägib, et vaatamata lühiajalistele vapustustele on pikemaajaline trend Eesti jaoks siiski ikka positiivne. See tähendab, et sisemaisest käibest välja läinud raha laenavad pangad välismaalt tagasi.
    Laid tunnistab, et keskpanga välisvaluutareservid ja krooni kattevara küll novembris vähenesid, ent lisab, et pikemaajaliselt on reservid kasvanud. «Eesti kriis ei ole tegelikult Kagu-Aasia kriis, vaid lühiajaline kiire kasv,» märgib Laid. Tema sõnul kasvasid pankade laenuportfellid aastas 100 protsenti ja suure laenamise jahutamiseks tuli midagi ette võtta.
    Hardo Pajula sõnul võivad keskpanga sammud oma mõju avaldada alles poole aasta pärast, mil ettevõtteid ähvardavad seoses laenuintresside tõusuga likviidsusraskused ning pankrot. Tema oleks keskpanga juhina pigem parandanud pangandus- ja väärtpaberijärelevalvet ja loonud koos kindlustusega ühtse võimsa järelevalveorgani.
  • Hetkel kuum
Konsultant: inflatsioonilises keskkonnas on finantsanalüüs olulisem kui iial enne
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Tehnoloogiaaktsiad juhtisid Wall Streeti langusele
USA aktsiaturg lõpetas kolmapäeval madalamal, vähendades tänu tehnoloogiaaktsiatele enamiku eilse kauplemispäeva tugevast kasumist.
USA aktsiaturg lõpetas kolmapäeval madalamal, vähendades tänu tehnoloogiaaktsiatele enamiku eilse kauplemispäeva tugevast kasumist.
Reaalajas börsiinfo
Saaremaa looduskosmeetika tootjad võtavad järgmisena ette Vietnami
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Väikeettevõtjate parim sõber oli eelmisel aastal riigikontroll
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) volikogu valis tiitli ettevõtluse sõber 2022 vääriliseks riigikontrolli.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) volikogu valis tiitli ettevõtluse sõber 2022 vääriliseks riigikontrolli.

Olulisemad uudised

Rootsi peaminister: Türgi tragöödiat ei saa NATO liitumisega siduda
Tallinnas peaminister Kaja Kallasega kohtunud Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et Stockholmi jõuline toetus maavärinast räsitud Türgile pole kuidagi seotud NATOsse astumisega.
Tallinnas peaminister Kaja Kallasega kohtunud Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et Stockholmi jõuline toetus maavärinast räsitud Türgile pole kuidagi seotud NATOsse astumisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.