Raha väljavool pigistab krooni
Kokku voolab keskpanga ja valitsuse otsusel kahe kuu jooksul ringlusest minema 1,3 miljardit krooni.
Väljaminevast rahast ligi 600 miljonit krooni peavad kommertspangad täiendavalt hoidma keskpangas ja 700 miljonit läheb Eesti pankade hoiuarvetelt Deutsche Banki.
Täiendavast likviidsusnõudest said pangad teada oktoobri lõpus kõigest paar päeva enne nõude kehtestamist. «See oli meile suur üllatus,» kommenteerib keskpanga samme Ühispanga president Ain Hanschmidt.
«Eks meie peame ka oma raha markadeks ümber vahetama,» lisab 700 mln krooni väljaviimise mõjudest rääkiv Ühispanga kapitaliturgude juhataja Margus Kangro. Tema sõnul kõigutab valitsus oma tegevusega usku krooni vastu ajal, mil seda usku oleks vaja hoopis suurendada.
Pärast rahareformi kaalusid ettevõtjad sel sügisel esimest korda kroonide vahetamist markade vastu. Mitmed välisettevõtted maandasid tulevikutehingutega oma krooniriski, kokku 2 miljardi krooni ulatuses.
Vaatamata karmidele jahutusabinõudele suurpankade esindajad keskpangaga siiski ei kurjusta, sest kehtestatud meetmed parandavat Eesti mainet rahvusvahelisel rahaturul.
Nädal tagasi sai Eesti rahasüsteem rahvusvaheliselt reitinguagentuurilt Standard & Poor's hinde BBB+. Sellist head tulemust ei osatud oodata isegi enne rahakriisi algust.
Kohustusliku reservi suurendamine on ühtlasi väheseid võimalusi, kuidas keskpank saab valuutakomitee süsteemi juures rahapakkumist mõjutada. Lisas andis finantssektori jahutamisele oma nõusoleku rahvusvaheline valuutafond IMF, kelle kokkulepe valitsusega püsib tänaseni salajas.
Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt tunnistab, keskpank jäi oma tegevusega küll hiljaks, kuid sammud olid õiged. Neivelt oleks keskpanga juhina võtnud karmid abinõud tarvitusele juba kevadel, siis oleks praegune ?okk olnud märkimisväärselt väiksem.
On imekspandav, et rahakriisis ei kukkunud kokku ükski pank. Ent karm tõde on see, et Eesti finantsasutused kandsid oktoobris ja novembris investeeringutelt kokku mitu miljardit krooni kahju.
Börsiettevõtete väärtus kukkus mõne nädalaga 15 miljardi krooni võrra. Ainuüksi Hüvitusfondi börsikaotus ulatub 100 miljoni kroonini. Ühispank pidi samapalju vähendama oma kasumiprognoosi ja Maapanga aasta jooksul teenitud kasum vähenes finantskriisis poole võrra. Üle mitme aasta näitas üle 10 miljoni krooni ulatuvat tegevuskahjumit kuus Balti finantssektori lipulaev Hansapank.
Eesti Panga rahastatistika näitab, et seadusega garanteeritud usk sularaha ja hoiuste täielikku tagamisse on müüt.
Eesti turu ligi 25 miljardi kroonisest rahapakkumisest on reservidega kaetud vähem kui pool ehk 10 miljardit krooni. Ülejäänud 15 miljardi krooni tagamise eest peaks hakkama hoolitsema praegu riigikogus lugemisel olev hoiuste tagamise seadus.
Eesti Panga andmetel vähenes novembris sularaha ringluses 100 miljoni krooni võrra. Keskpanga ja valitsuse jahutustegevuse tulemusel on vähenenud nii Eesti panga varade maht kui ka krooni kattevara, mis tähendab, et senine suur raha juurdevool Eestisse sai vastupidise käigu.
Majanduse vereringe vajab aga endiselt raha, mistõttu tõusid laenuintressid seniselt 10 protsendilt kolmandiku võrra. Kas see on hea või halb, selles osas jäävad rahandusala asjatundjad eriarvamusele.
Hea näide on Eesti suurim ravimite hulgimüügifirma AS ProMed. Ligi 200 miljoni kroonise aastakäibega ettevõte tegutses ühtlases rütmis kuni sügiseni, mil selgus, et süvenevas rahakriisis on raske võtta laenu varustamaks abivajajaid kiiremini tarvilike ravimitega.
Sügavaima rahakriisi järel, novembri lõpus, haaras ProMedis 49,9protsendilise osaluse Hansapank, mida analüütikud peavad märguandeks selle kohta, et pank ei soostunud ettevõttele laenu andma enne olulise osaluse omandamist.
ProMedi juhataja Vahur Nurm kirjeldas aktsiate müüki kui võimalust saada juurde lisakapitali, et tegevust laiendada. Hansapanga toel kasvas ProMedi aktsiakapital 3 miljonilt 6 miljonile kroonile.
Nurme sõnul peab ProMed finantseerima ravimite teekonda tootjalt apteekideni ja vajab laiendamiseks täiendavat kapitali. «Loomulikult on kõige odavam raha laenata, ent sel hetkel oli laenuvõtmine raskendatud,» kirjeldab Nurm olukorda sügisel.
Eesti konjunktuuriinstituudi küsitlus näitas, et enamik spetsialiste oli majanduse edasise kiire arengu suhtes pessimistlikult meelestatud.
Üks küsitluses osalenutest, Price Waterhouse'i analüütik Hardo Pajula märgib koguni, et Eesti majanduskeskkond on märkimisväärselt muutunud. «Ettevõtted peavad arvestama, et järgmise poole aasta jooksul saab neil tunduvalt raskem olema kui eelneva poole aasta jooksul,» ennustab ta. Ka Pajula oleks keskpanga juhina võtnud jahutusabinõud tarvitusele juba kevadel. Täna oleks ta selliste meetmetega oodanud, et mitte süvendada olemasolevat rahakriisi.
Eesti Panga president Vahur Kraft väidab, et keskpank tegi kõik rahakriisi leevendamiseks. Keskpank on koguni sarkastiliselt väljendanud arvamust, et praegune kitsikus rahaturul eraldab tugevamad ettevõtted nõrgematest.
Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Valdur Laid räägib, et vaatamata lühiajalistele vapustustele on pikemaajaline trend Eesti jaoks siiski ikka positiivne. See tähendab, et sisemaisest käibest välja läinud raha laenavad pangad välismaalt tagasi.
Laid tunnistab, et keskpanga välisvaluutareservid ja krooni kattevara küll novembris vähenesid, ent lisab, et pikemaajaliselt on reservid kasvanud. «Eesti kriis ei ole tegelikult Kagu-Aasia kriis, vaid lühiajaline kiire kasv,» märgib Laid. Tema sõnul kasvasid pankade laenuportfellid aastas 100 protsenti ja suure laenamise jahutamiseks tuli midagi ette võtta.
Hardo Pajula sõnul võivad keskpanga sammud oma mõju avaldada alles poole aasta pärast, mil ettevõtteid ähvardavad seoses laenuintresside tõusuga likviidsusraskused ning pankrot. Tema oleks keskpanga juhina pigem parandanud pangandus- ja väärtpaberijärelevalvet ja loonud koos kindlustusega ühtse võimsa järelevalveorgani.