Topelttasu võtta on ebaeetiline ja skandaalne

Riiklikud maamõõdutööde hinnad on pigem madalad kui kõrged. See aga ei tähenda, et selliste hindadega ei saaks tööd teha või et see õigustaks Äripäeva artiklis nimetatud aktsiaseltside käitumist.

Kui ka riiklikud hinnad oleksid liiga madalad, nagu väidab Jüri Pärnik ASist E.O.Map, ei õigustaks see mingil juhul selgelt ebaeetilist käitumist. Nimetatud firma nõukogu esimehe Jüri Pärniku argumentatsioon on skandaalne. Siin on tegemist põhimõttega: raha õigustab igasuguseid vahendeid ja kõike.

Kahjuks pole tegemist üksikute erandlike juhtumitega. Topelttasu võtmine annab sageli maamõõtjale küllalt soliidse sissetuleku. Huvitav oleks võrrelda keskmist tööviljakust nn nõukogude perioodil ja tänapäeval, kus on kasutusel moodne tehnika.

Võiks arvata, et tööviljakus on tänapäeval võrreldamatult parem. Sageli pole see nii. Üheks põhjuseks on siin asjaolu, et ka paari objekti mõõdistamine kuus, võttes tasu topelt, annab hea sissetuleku.

Esineb juhtumeid, kus maamõõtjal on valmis ja vormistatud töid mitmeid, aga riigi katastrile esitatakse nendest töödest vaid need, milliste tellijalt on saadud täiendav tasu.

Rahvusvahelise maamõõtjate föderatsiooni (Federation Internationale de Geometre -- lühendatult FIG) poolt vastu võetud maamõõtjate professionaalse käitumise koodeks ütleb muu hulgas järgmist: «Maamõõtja peaks oma professionaalsete teenuste eest võetavat tasu hindama ja vastu võtma ausalt ja õiglaselt, arvestades osutatud teenuste vastavat tehnilist komplekssust, vastutustundlikkuse taset ja vastutuspotentsiaali. Maamõõtja ei tohi võtta mingeid petturlikke või liialdatud töötasusid osutatud teenuste eest. Maamõõtja peab kliendi nõudmisel esitama kõik töötasu määratlemiseks vajalikud detailid. Maamõõtja ei tohi vastu võtta tasu sama töö eest rohkem kui ühest allikast, välja arvatud juhul, kui kõik osapooled sellest teadlikud on. Maamõõtja peab kindlustama selle, et klient oleks teadlik kõigist edasikaebamise võimalustest juhul, kui tekivad vaidlused arvete või professionaalse käitumise koha pealt.»

Eestis on tüüpiline, et riigi tellimuse esitaja ei tea või väidab, et ta ei tea topelttasustamisest. Kodanikud aga pole tõesti asjast teadlikud või lihtsalt lepivad olukorraga, et meil on võimalik asju ajada vaid sellisel viisil.

Maareformi vajaduseks teostatavad mõõdistamistööd on riiklikult litsentseeritavad. Arvan, et riigi maa-ameti litsentseerimiskomisjon peaks võtma selliste juhtumite suhtes selge ja range seisukoha. Litsentseeritud firmalt või maamõõtjalt tuleb nõuda ausat ja kvaliteetset tööd. Litsentseerimiskomisjon peaks nõudma FIGi professionaalse käitumise koodeksi järgimist.

Riiklik maamõõdutööde organiseerimine peaks samuti olema tõhusam. Naabermaades -- Soomes, Rootsis -- jälgitakse rangelt tööde tellimuste vastuvõtmist ja täitmist ning on välistatud võimalus, et maamõõtja täiendava tasu eest täidab mõne tellimuse kiiremini. Tellimused täidetakse rangelt vastavalt nende esitamise järjekorrale. Mingi selline süsteem oleks vajalik ja võimalik rakendada ka meil. Seni aga soovitavad meie maakonna või omavalitsuse ametnikud sageli tööde kiirendamise huvides maamõõtjaga täiendavalt kokku leppida. Seega ei saa kuidagi väita, et nad pole asjast teadlikud.