Seadmetesse investeeringutel maksuvabastust ei ole, ütleb audiitor

Veide sõnul võib seaduse tekstist küll aimata, et sellesse on tahetud haarata ka seadmete soetamist, kuid millegipärast on vajalik sõna seadusest kaduma läinud.

Riigi Teatajas 11. novembril avaldatud seadusemuudatus ütleb, et ettevõte ja ettevõtlusega tegelev füüsiline isik võivad maksustatavast tulust maha arvata esimesse amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara soetamismaksumuse ning kulud nimetatud põhivara parendamiseks ja täiendamiseks, samuti seadmete paigaldamiseks.

Esimesse amortisatsioonigruppi kuuluvad hooned ja rajatised ning nendega seotud struktuurikomponendid, millelt arvestatakse amortisatsiooni aeglasemalt kui teise grupi puhul, millesse kuuluvad seadmed. Veide lisas, et seaduse üheselt mõistmiseks tuleks lisada sinna täiendus «teise amortisatsioonigruppi kuuluvate materiaalsete seadmete soetamiseks».

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt kinnitas, et tulumaksusoodustus hõlmab ka seadmete soetamist, mitte vaid nende paigaldamist. Samas märkis ta, et ei või kinnitada, et ka maksuametnik samal seisukohal on.

Maksuameti maksude osakonna juhataja Eimar Soolepi hinnangul on seaduses tõenäoliselt mõeldud ka seadmeid, kuid kirja on see pandud ebatäpselt.

Tulumaksusoodustuse täpse arvestamise ja deklareerimise korra kehtestab rahandusminister.

Hunt märkis, et selle korraga saaks seaduses sätestavat veidi selgemaks teha. Ta nõustus, et juhul, kui seaduse sõnastus tekitab arusaamatusi, võiks ühe võimalusena kõne alla tulla selle muutmine.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ignar Fjuk lausus, et enne seaduse vastuvõtmist tehti muudatusettepanekuid, hõlmamaks ka seadmete soetamist, kuid neid ettepanekuid ei võetud vastu. «Valitsus oli selle vastu. Küllap oleks sellega eelarvesse laekumata jääv summa kujunenud liiga suureks,» lisas ta.

Tulumaksusoodustus kehtib väljaspool Tallinna linna, Keilat, Sauet, Jõelähtme, Harku, Rae, Saku, Saue ja Viimsi valda.