Energiaturg saab kontrollija

Kui RE Eesti Energia peadirektori konkurss on kulgenud avalikkuse üldise tähelepanu all, siis energiapoliitika seisukohalt veelgi olulisema persooni, energiaturu inspektsiooni peadirektori valimine on toimunud kärata.

Oma kandidatuuri energiaturu inspektsiooni juhi ehk riikliku regulaatori kohale esitas üle 13 inimese, kellest tänaseks on välja valitud neli. Aarne Leisalu kuulub Soome energeetikakontserni Imatran Voima Eesti tütarfirma juhtkonda, TPI elektriinseneri haridusega Ants Morel on olnud seotud Keila Elektrivõrkudega. Kalev Prangli töötab Energiamüügis ja tal on füüsikuharidus, Erik Kaldasel on juristi ja energeetiku diplom.

Reedel valib majandusministeeriumi atesteerimiskomisjon kantsler Margus Leivo juhtimisel nende seast välja ühe kandidaadi, kelle nimi esitatakse riigikantselei formaalselt korraldatavale konkursile. Seal valitakse energiaturu inspektsiooni peadirektor lõplikult välja ja ta asub katseajaga tööle.

Energiaturu inspektsiooni võetakse tööle tõenäoliselt umbes kaheksa inimest.

«Energiaturu inspektsioon hakkab Eesti energiaturgu reguleerima,» ütleb majandusministeeriumi energeetika ökonoomikaosakonna juhataja Tiit Tamm. Ta täpsustab, et see tähendab energeetikaga tegelevate asutuste kontrollimist, energiamajanduse suunamist, vastava korra kehtestamist ja energiahindade kooskõlastamist.

Tamm teab enam-vähem, mida peab tegema riiklik regulaator, kuid selget vastust on tal raske öelda.

Eesti Energia peadirektori asetäitja ökonoomika alal Enn Kallikorm ütleb, et energiaturu inspektsiooni juht peab jagama tänast Eesti energiamajandust ja teadma, miks see on nii.

«See mees peab olema teadlik, et teha mõistlikke otsuseid,» leiab Kallikorm. Kõige hullemad tagajärjed on siis, kui regulaatori kohale satub mõni isiklike ambitsioonidega inimene, lisab Kallikorm.

Energiaseaduse kohaselt lastakse 2000. aastal elektri hind vabaks. Seejärel muutub energiaturu inspektsioon vahelüliks energeetikafirmade ja riigi vahel ning hakkab teostama läbi oma otsuste riigi energiapoliitikat. Osaliselt kattub see praeguse hinnakomisjoni tööga, kes aktsepteerib või mitte energeetikafirmade hinnataotlusi.

Energiaturu inspektsioonil on õigus jagada energiafirmadele tegevuslitsentse sõltuvalt sellest, kas selle firma tegevus on kooskõlas tegevusnormidega.

Küsitletud energeetikaspetsialistid ütlesid, et nn tururegulaator peab kandma suurt vastutusekoormat ja omama otsustusvõimet teha ebapopulaarseid otsuseid.

Energiaturu inspektsiooni peadirektori töötasuks on riik ette näinud 7250 krooni kuus.

Äripäevale teadaolevalt loobus üks energiaturu inspektsiooni juhi kohale kandideerida soovinud isik konkursist seetõttu, et pakutavad palgatingimused on nigelad.

Energeetikute räägitust võib välja lugeda, et tegelikult tunnevad paljud neist tulevasele inspektsiooni juhile kaasa. Varem pole sellist ametikohta taasiseseisvunud Eestis olnud ja seetõttu langeb inspektsiooni juht tähtsate otsuste langetamisel tugeva surve alla.