Kumb on tähtsam?

Viimastel kuudel ja päevadel on leheveergudel Eesti elu tõelisteks tegijateks tõusnud suurettevõtte Eesti Energia peadirektori kandidaadid. Neist räägitakse, tehakse prognoose ja loodetakse.

Energiaettevõtte peadirektori selekteerimise kärarikka kampaania taustal valib majandusministeeriumi atesteerimise komisjon ilma suurema avaliku tähelepanuta energiaturu inspektsiooni peadirektorit. Vaikselt valitakse inimest, kellel on energiaseaduse kohaselt mitmeid kordi laiemad volitused, olulisem roll riigis, suurem vastutus.

Eesti Energia peadirektor on küll Eesti mõõtkavas väga suure ja mõjuka ettevõtte juht. Kuid tegelik võim on ju siiski ettevõtte haldusnõukogu käes ja põhimõttelised otsused langetab samuti seesama nõukogu.

Eesti Energia juhi roll tulevikus on olla korralik administraator, mitte suur otsustaja.

Vaikselt valituks saav energiaturu inspektsiooni juht on tulevikus, kui energiahinnad vabaks lastakse, enim mitmesuguseid surveid ja mõjutamisi tunda saav Eesti ametnik, kelle teha jääb vaid ebapopulaarsed otsused.

Neid otsuseid tuleb tal vähemalt esialgu teha peaasjalikult Eesti Energia kohta, mille direktor temast kuus umbes viis korda rohkem teenib. Energiaturu inspektsiooni juhile pakutakse teadaolevalt veidi üle 7000 krooni.

Nii juhtuski, et Eesti Energia peadirektori kohale kandideeris esialgu 45 rohkem või vähem prominentset inimest. Inspektsiooni juhi kohale kandideerinud kolmeteistkümnest nimest on üksikud kuidagimoodi tuttavad.

Tahaks ju loota, et kunagi, kui Eestis elu täiskasvanuks saab, on energiaturu inspektsiooni juht nii kõva mees, nagu näiteks Inglismaal. Eesti Energia juht on aga lihtsalt üks ettevõtte juht.