- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,48%40 743,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,48%40 743,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühispanga kaardisüsteemi leke
Teismelised kasutasid ära Ühispanga kaardisüsteemi ebasünkroonsust
Teismeliste tegutsemisskeem oli lihtne. Avatud kontole paigutati suhteliselt suur summa raha, mille väljavõtmine pangas ja kasutamine mõnes ostukeskuses leidis aset üheaegselt. Kaupluses suurostu eest kaardiga maksev nooruk oli mobiiltelefoniga ühenduses oma kaaslasega, kes kohe pärast märguannet pangast raha välja võttis.
Ühispanga arendusdirektor Jaan Tamm ütles, et kaardipettused olid võimalikud autoriseerimiskeskuste mittesünkroonse töö tõttu. Tamm tunnistas, et autoriseerimiskeskusest saadud loa alusel sooritatud ostu ja selle järel kaardisüsteemi jõudnud broneeringu ajavahe ulatus üle minuti, mis andiski võimaluse pettusteks. Eelmise aasta augustis-septembris tehti ühe ja sama malli järgi kümmekond petutehingut ning tänavu veebruaris veel paar-kolm.
Jaan Tamme kinnitusel on autoriseerimisprotsessid viidud tänaseks sünkrooni, mis välistab eespool kirjeldatud kaardipettused. Maksekaarte kasutavatest kommertspankadest on Ühispank ainus, kes pole oma kaardisüsteemi liitnud pankadevahelise kaardikeskusega.
Ühispank on seni kasutanud ASi Inpass Eesti teenuseid, kelle hoida on ka panga kaardibaas. Koostööd alustati ajal, mil Ühispank võttis kasutusele VISA kaardi ning Inpass Eesti tagas rahvusvahelise side.
Ühispanga liitumine pankadevahelise kaardikeskusega on juba alanud ning peaks Jaan Tamme sõnul lõpule jõudma eeldatavasti tänavu juunis. Vanadelt süsteemidelt uutele üleminek oli Ühispanga arendusdirektori sõnul samuti üks põhjusi, miks pettused võimalikuks said.
Kaardikeskuse tegevdirektor Margus Aun tõdes, et Inpassi ja kaardikeskuse tehnilised süsteemid on erinevad. Kaardikeskuses kasutatav online-süsteem tagab selle, et tehingu tulem kantakse üheaegselt tehinguga ka kontole.
Aun ütles, et maksekaartide kasutamisel on nn õppeperiood juba möödas ja nüüd juba osatakse võimalikele petmiskatsetele vastu hakata. Katseid tehakse aga endiselt ja osa neist läheb siiski ka läbi, nentis ta.
Samas keeldus Aun ütlemast, kui palju ja kui suure summa ulatuses on kaardipettusi viimasel ajal toime pandud.
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Viimased uudised
Maksuamet võib sellisele tükeldamisele viltu vaadata
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele