Kas juhtkonna vahetusega muutub panga strateegia?

Mul on jäänud selline mulje, et Maapan-ga omanikud tahavad üksi edasi minna, ja sellepärast ma ei näe praegu Maapanga ühinemist mõne teise pangaga.

Aga ma ei usu, et Maapanga senine strateegia jätkub. Seni oli see pank mõeldud ikkagi maapiirkondade jaoks. Maapank püüdis omale kliente leida üle Eesti. Arvan, et pärast muudatusi juhtkonnas valitakse teine strateegia. Maarahvale vaevalt sellest pangast kasu tuleb. Senine orientatsioon muutub, sest maalt ei ole võimalik saada kiiret kasu. Peaks olema pikalaenupank, mis suudaks maainimesele laenu anda. Sellist panka Eestis praegu polegi. See peaks olema suure riikliku osalusega. Maapank oleks võinud olla selline, aga nüüd ta ilmselt selliseks enam ei saa.

Arvan, et Maapanga strateegia hakkab nüüd rohkem teiste Eesti pankade omaga sarnanema. Maaklientide arv Maapangas väheneb. Need valivad mõne teise panga. Linnakliente võib-olla tuleb juurde, kui suudetakse mõnelt teiselt pangalt need ära tõmmata.

Mõne teise pangaga ühinemisest on Maa-panga puhul praegu raske rääkida. Kõigepealt tuleb tõsta kvaliteeti ja alles siis saab panka müüa.

Praegu ei ole selge, kas keegi üldse soovibki Maapangaga ühineda. Kui ma ei eksi, siis umbes aasta tagasi oli Hoiupank nõus Maapangaga ühinema, kuid tänaste finantstulemuste põhjal ma kahtlen, kas keegi tahab Maapanka üle võtta.

Ma ei usu, et Maapanga strateegia suures osas muutuks. Filiaalide ja kontorite võrk jääb alles ja põhilise töö teevad kohapeal filiaali juhatajad, nemad peavad sidet kliendibaasiga.

Tänane Maapanga kliendibaas ei saa ju kuhugi lihtsalt niisama kaduda. See ei sõltu otseselt nõukogu esimehe vahetusest.

Kliente ei tohiks nõukogu esimehe vahetus küll oluliselt mõjutada. Pigem võib see olla klientidele positiivne, et on mingisugune hulk suuri aktsionäre, kes nii-öelda oma raha eest hoolitsevad ja jälgivad, et asi oleks korras. Siis on ka hoiustajatel kindlam tunne.