ETK Hulgi elab kahjumis

Peale Võru laokompleksi seisavad tühjana ka ETK Hulgi laod Tartus. Mõlemat laokompleksi pole ETK juhtide sõnul õnnestunud seni müüa, sest nad on tänapäeva mõistes liiga suured ja amortiseerunud. Praegu toob kasutu vara ülalpidamine ettevõttele ainult kulusid.

ETK Hulgi endise rahandusdirektori Danel Tuusise sõnul sai ettevõte eelmisel aastal senisest vähem renditulu. «Sellel aastal tuleb ladude müük jälle päevakorda, kuid on võimalik, et nende müük viib ETK Hulgi ka sellel aastal kahjumisse,» räägib Tuusis.

ETK Hulgi pole teeninud kunagi kasumit ja käesoleval aastal võib ettevõte jääda 5--7 miljoni kroonisesse kahjumisse. Viimased paar aastat on firma kavandanud küll kahjumist väljasaamist, kuid mitmetel põhjustel on see ebaõnnestunud.

«Kui ettevõtte juhtkond koostab igal aastal eelarve nii, et sinna ei märgita kahjumit, kuid kahjum siiski tekib, peab ju olema juhtimises midagi lahti,» lausub Uibopuu. «Kas ei osanud ETK Hulgi juhid teha eelarvet või ei osanud nad ettevõtet majandada -- üks kahest. Igal juhul pole ETK Hulgit kunagi aasta alguses kahjumisse planeeritud.»

ETK juhatuse esimees Jaan Koppel kõneleb, et käesolev aasta algas ETK Hulgile tavapäraselt väikese kahjumiga, kuid ta loodab erinevalt ETK Hulgi tegevjuhist, et aasta lõpuks jõuab firma siiski nulli. Koppeli sõnul pole ETK Hulgi suutnud kontrollida kulutusi, mis on tekkinud tarbijaühistute süsteemi hulgifirmasid endaga liites. «See võibki olla põhjus, miks ettevõte on olnud pidevalt kahjumis,» leiab Koppel.

«Seni on peremehed oma sulasele raha andnud ja firma likvideerimine vaatamata kahjumile ei tule kindlasti kõne alla,» teatab Koppel.

ETK hulgibaaside liitmine üheks hulgikaubandusettevõtteks algas 1992. aastal, kui tegutsesid veel kaubabaasid Rakveres ja Tallinnas. Viimati liitis ETK Hulgi eelmisel suvel endaga ETK Hulgi Lõunakeskuse. Ettevõte lootis sellega kokku hoida üle viie miljoni krooni aastas.

Hulgifirma Abe Rahvusvaheline AS peadirektori Jüri Vipsi sõnul võib ETK Hulgi kehva majandusseisu põhjuseks olla see, et firma kopeerib liialt Põhjamaades toimivaid kaubajaotussüsteeme.

«Eesti on liiga väike, et siin mitmeid vaheladusid pidada,» ütleb Vips. «Mitmed vahelaod muudavad süsteemi lihtsalt liiga laialivalguvaks.»

ETK-l on vanast ajast palju ladusid, millega neil pole nüüd midagi teha. «Ega neid ladusid enam keegi osta ei taha,» usub Vips. «Nad lasid mööda paari aasta taguse aja, mil igal mehel pidi olema oma ladu.»

Kui ETK oma organisatsiooni korralikult üles ei ehita, lahkuvad sealt parimad töötajad, arvab Vips. Ta toob selle väite tõestuseks, et paar kuud tagasi lahkus terve ETK tegevjuhtkond, tuues põhjenduseks, et ETK omanike ehk tarbijateühistutega pole võimalik koostööd teha.

«Kui ETK omanikud oma ettevõttes korda majja ei löö, siis see süsteem lihtsalt laguneb,» lausub Vips.

ETFC Gruppi kuuluva ASi Logistikakeskus juhataja Andrus Kõre arvab, et ETK Hulgi pidev kahjum võib olla tingitud sellest, et ettevõttel on palju üleliigset vara, millega pole midagi pihta hakata.

Kõre lisab, et samuti ETK Hulgi omandisuhe peaks selgem olema, siis oleks ettevõte kergemini juhitav.

«ETK Hulgil peaks endal olema rohkem iseseisvust otsuste tegemisel,» lausub Kõre. «Praegu juhivad ettevõtet ju kaudselt tarbijateühistud.» Seni pole ETK nõukogu seda arvamust jaganud, mille tulemusena tekkis ka konflikt ettevõtte endise juhiga.