Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro -- suurimate reservidega valuuta
Järjekordne ning arvatavasti tähtsaim etapp enne faktilist eurole üleminekut on Euroopa majandus- ja rahaliidu loomisel on nüüd läbitud. Nädalavahetusel võtsid Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid vastu otsuse rahaliidu käivitamisest 11 liikmesriigi osalusel, nimetati Euroopa keskpanga president ning nõukogu. Sellega luuakse maailma suurimate välisvaluutareservidega majandustsoon, mille maht koos kullareservidega on 377 miljardit eküüd. Jaapani välisvaluutareservide maht on 209 mld ja USA reservid 119 mld eküüd. Üheteistkümne riigi rahvuslik koguprodukt (5546 mld eküüd) on küll suurem kui Jaapani 3712 mld, aga väiksem kui USA 6848 mld eküüd. Eurotsooni jääva väärtpaberituru summaarne kapitalisatsioon (3110 mld eküüd) on umbes 25% väiksem kui Jaapanis ning kolmandik Ühendriikide aktsiaturu kapitalisatsioonist.
Tohutute valuutareservidega keskpanga iseseisvuse suhtes jäid valuutaturud pärast keskpanga presidendiks kinnitatud Wim Duisembergi lubadust nelja aasta pärast tagasi astuda veidi skeptiliseks. Sellega seoses hakkasid taas liikuma kuuldused olulisemate intressimäärade tõstmise võimaluse kohta Saksamaa liidupanga poolt.
Dollari kurss liikus eile peamiselt kursivahemikus 1,78-1,79 DEMi. Turud olid pühade tõttu Jaapanis ning Suurbritannias tavalisest hõredamad ning seetõttu olid valuutakursid veidi volatiilsemad.
Eurosse liituvate kursside pariteetsete kursside määramine lõpetas spekulatsiooni nende riikide valuutade revalvatsioonidest/devalvatsioonidest.