Odav importliha viib lihahinnad alla
Viimase poole aastaga on sealiha kokkuostuhinnad vähenenud olenevalt liha kvaliteedist 2--5 krooni, samuti on tootjatel probleeme sigade turustamisega.
Viru lihatööstuse esimehe Urmas Lahe sõnul on tal tekkinud kahtlus, et Eesti lihakombinaadid on sõlminud lepingud välispartneritega ja sellega on kasvanud importliha sissevool.
Lahe sõnul toob kokkuostuhindade kukkumine ja liha ülepakkumine lõpuks paratamatult kaasa sigade arvu vähenemise. «See aga mõjub kohe näiteks viljahinnale, sest siis pole enam viljasööjaid,» lisas ta.
ELis kehtib eksporditoetus kaks ja pool krooni lihakilo kohta ning see teebki importliha odavamaks.
Rakvere lihakombinaadi tootmisdirektor Valentin Protsepp tunnistas, et nemad tõepoolest kasutavad päris palju näiteks Soomest toodud liha, sest terves Euroopas ja ka Põhjamaades on liha hind viimasel ajal kõvasti langenud. «Me ei eelista välismaist, aga pole ka mõtet kodumaise liha eest rohkem maksta, kui Soomest saab odavamalt,» lausus Protsepp. «Mingeid lepinguid meil küll pole.»
Valga liha- ja konservitööstuse peadirektor Elmut Paavel väitis samas, et nemad kasutavad ainult kodumaist liha, mille osas pakkumine ületab tunduvalt nõudmise. «Kui sügisel määrasid seakasvatajad hinda ja liha oli vähe, siis juuniks peab mõni mees vist oma sead metsa lahti laskma,» lausus Paavel. «Sealiha pakkumine on kohutavalt kasvanud.»
Paavel ei osanud sealiha ülepakkumisele ühtegi mõistlikku põhjendust leida, sest statistika kohaselt pole sigade arv Eestis mullusega võrreldes oluliselt kasvanud. «Probleem on ka selles, et Eestisse on jäänud vaid kaks suuremat lihakombinaati, ülejäänud on rohkem nagu supiköögid,» lisas ta.
Urmas Lahe hinnangul mõjub tekkinud olukord just jalgu alla saavale kodumaisele seakasvatusele väga kahjulikult. «Kui sealiha hind järjest langeb ja sellele ka turgu pole, kaovad investeeringud seakasvatusse,» nentis Laht.
Riigikogu Maarahva erakonna fraktsiooni esimees ja seakasvatusega tegeleva OÜ Kaiu LT osanik Tiit Tammsaar pidas arusaamatuks, kuidas on tekkinud sealiha ülepakkumine, kuna mullu lihatootmine võrreldes 1996. aastaga vähenes. «Tõenäoliselt tuuakse ikkagi väga palju liha sisse, see aga tekitab omakorda küsimuse, kas need tooted, mida reklaamitakse eestimaise lihatoote all, on ikka valmistatud eestimaisest lihast,» ütles Tammsaar. «Siin peaks juba tarbijakaitse sekkuma.»