• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandusest tehakse ajusurnu

    Eesti põllumajanduse hingeshoidmise eestvedaja Andres Varik on astu-mas järgmist sammu põllumajandustootmise toetamise suunas. Eile arutati koos põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondiga riikliku liisingufirma asutamist.
    Äripäeva arvates on põllumajandustootmise otsese ja kaudse toetamise põlistamine täiesti liiast.
    Eestis on tegemist kahe mõtteviisi konfliktiga. Viimastel aastatel on põllumajandus arenenud vabas konkurentsis ilma riigipoolse kaitse ja toetuseta. Üldlevinuks sai idee, et põllumajandust ei peaks toetustega iga hinna eest hinges hoidma. Pigem tuleks lasta selle osakaalul väheneda miinimumini. Selle mõtteviisi vastaspool on aga üht-teist juba saavutanud ja see julgustab neid ette võtma uusi samme.
    Nõukogude ajast, mil siinmail toodeti viis korda rohkem põllumajandussaadusi, kui kohalik turg vajas, on juurdunud ettekujutus Eestist kui tugeva põllumajandusega maast. Harjumuse jõud on suur ja põllumajandusvabariik peaks nagu jääma selleks igavesti -- ükskõik millise hinnaga.
    Eesti geograafiline asukoht on paraku liialt põhjalaiuskraadidel, et meie põllumajanduslik tootmine suudaks pakkuda efektiivset konkurentsi lõunapoolsete riikide tootjaile. Toetamise ja subsideerimisega vähendatakse konkurentsivõimet veelgi.
    Toetused on esimese tagasilöögi juba andnud. Otsetoetuste jagu alandasid töötlejad kokkuostuhindu ja toetusraha muutus põllumehele olematuks. Nüüd põllumehed protestivad ja nõuavad, et kehtestataks riiklikud kokkuostuhinnad. See aga tähendab seda, et riik peaks hakkama toetama kombinaate, et need kodumaal toodetava liha-piima ikka kokku ostaksid. Või teine võimalus -- tuleb hakata subsideerima eksporti, et Eestimaal ületoodetav kõrge omahinnaga kaup suudaks teistes riikides konkurentsivõimeline olla. Selline toetamine läheb aga väga kalliks.
    Subsideerimise ideoloogid on saavutanud ahelreaktsiooni -- iga järgmine samm toob kaasa uusi. Tagasi ei saa aga sealt, kuhu toetusi tambitakse, midagi.
    Subsideerimistega vaid pikendatakse agooniat. Igakülgne toetamine ja kaitsmine meenutab ajusurmas patsiendi elushoidmist. Tänu riigieelarvest eraldatavatele sadadele miljonitele muutub põllumajandustootmine ebaefektiivseks ja kergesti haavatavaks. Toetustega harjunut ei sunni miski pingutama, sest ta teab, et varsti on taas toetusi loota. Kui aga otsustatakse pikalt tugede najal püsinud põllumehelt need mingil põhjusel ära võtta, saab ajusurmast päris surm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Tallinna Sadama kommertsjuht ostis 10 000 euro eest aktsiaid
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.