• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bensiiniketid loobuvad diileritest

    «Bensiini hind tanklates on langenud tasemele, et bensiini müügiga kasumit ei teki,» põhjendas otsust ASi Alexela Oil peadirektor Heiti Hääl. Eelmise nädala lõpuks oli Alexela tema kinnitusel oma opereerida võtnud neli jaama 40st ja see ei ole veel kaugeltki kõik.
    «Tankla rentijad on saanud firma omanikust palgatöötajaks,» selgitas Hääl muutusi. Kui seni rentis diilerfirma bensiinijaama, kohustades bensiiniga kauplema kütuseketi hinnaga, siis nüüd kaotab diiler kasumi muu kauba müügilt, saades firmast palka, lisas ta. «Kasum tekib tanklas muu kauba müügist, bensiin tuleb vaevu ots-otsaga kokku,» märkis Hääl.
    Ühemehetanklate kadu on bensiiniturul ennustatud juba üle aasta, kui algasid tanklakettide liitumised. Ametlikult kinnitamata andmetel on suuremate tanklakettide bensiini ostu- ja müügihinna vahe umbes 25 senti liitri kohta, mis ei kata ülalpidamiskulusid.
    Bensiini jaemüügihinna kujundaja Statoil Eesti AS on erinevalt teistest suurematest kettidest Eestis kogu aeg ise jaamadega opereerinud.
    Diilerilepingute muutmist kinnitas ka Neste Eesti ASi jaemüügijuht Heikki Vuorinen. «Täna on kaupmees kauba omanik, aga nüüd on kaup meie,» selgitas ta. Diilerilepingu sõlminud eraettevõtjad jäävad edasi tööle ja saavad kokkulepitud protsenditasu, mis sõltub kauba läbimüügist, rääkis Vuorinen.
    Samas eitas Vuorinen, et diilerilepingu muutmine on põhjustatud Statoili dikteeritud bensiinihinnast, mis kasumit teenida ei luba. Neste ühtlustab tegevuse Baltimaades, Lätis uus süsteem juba töötab, ütles Vuorinen.
    Neste Tallinna Järve tanklat rentiva OÜ Järnest juhataja Tarmo Pajus kinnitas reedel, et on jutte diilerilepingu muutmisest kuulnud, aga ei oska kommenteerida, sest pole oma silmaga ühtki paberit näinud. «Ootame ära, mida pakutakse, enne pole mõtet rääkida,» lausus ta. Pajus ütles, et kui uus leping ei meeldi, tuleb midagi muud tegema hakata.
    «Praegu küll suuri muutusi pole, aga töötame kogu aeg,» kommenteeris Shell Eesti ASi piirkonna juhataja Riina Aamissepp. Tema sõnul katsetab Shell igas riigis eri vorme, aga praegu ühtki otsust ei ole.
    Samas nõustus Aamissepp, et kõik firmad Eestis otsivad praegu kulude kokkuhoiu võimalusi. «Siin mängib rolli ka see, et kõik jaamad oleks kliendi ees ühte nägu,» möönis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.