Norras keeb kriisikatel

Langusmeeleolude peamiseks ohvriks on spekulatiivse surve alla sattunud Norra kroon.

Norra keskpank, mis peab monetaarpoliitika abil krooni kurssi Euroopa valuutade suhtes stabiilse hoidma, on märtsist alates juba seitse korda intresse tõstnud, sest valitsus pole suutnud eelarve poolel piisavat kokkuhoidu tagada.

Reedene tõus oli senistest kõige järsem, tõstes intresse 1,5 protsendi võrra.

Eile tõstis keskpank peamisi intressimäärasid veel protsendi võrra pärast seda, kui kroon kukkus ECU suhtes viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Lühiajalised intressid aga tõusid järsult.

«Meeleolu on väga negatiivne ning keegi ei taha endale lühiajalist positsiooni. Turg ei hooli üldse fundamentaalsetest näitajatest,» ütlesid analüütikud.

Sellega on keskpank seatud keerulise dilemma ette. Kui intresse veelgi tõsta, seaks see ohtu Norra majanduse väljavaated. Aasta algusest on intressid tõusnud 4,5 protsenti. Alternatiiv on krooni tugiostudega toetada või lasta kurss mõneks ajaks vabaks.

«Turul on mängureid, kes krooni vastu spekuleerivad ning paistab, et praegu on nad keskpangast üle,» ütles Peter Heath Merita panga Londoni kontorist. Norra keskpanga peamise vastasena nimetatakse USA suurpanka Chase Manhattanit.

Usalduse taastamiseks peab Norra oma eelarvepoliitikat otsustavalt koomale tõmbama. Leppida tuleb nii kõrgete intresside kui kõrgete palgakuludega, samal ajal kui eelarvelisi kulutusi piiratakse ning eksport Aasia kriisi mõjul mõõnab. Norra reaalmajandust, mis just on jõudnud konjunktuuri haripunkti, ootab järsk langus, ennustavad analüütikud. Pehme maandumine olnuks mõeldav paar aastat tagasi.

Norra rahandusministeerium on teatanud, et plaanib 1999. a eelarves ulatuslikke kokkuhoiumeetmeid. Samas on tsentristliku vähemusvalitsuse keeldumine koostööst opositsiooniparteidega eelarve koostamisel süvendanud kartusi, et eelarveprojekt ei leia parlamendis toetust. Nii pole välistatud, et Norra valuutakriisile võib sügisel lisanduda ka valitsuskriis. REUTERS-DI-ÄP