Kütusefirmadel Vene kriisist kasu

Naftatransiidi kasv kompenseerib Eesti toiduainetöösturite kahju

Eesti Raudtee kaubaveo maht kasvas peadirektor Parbo Juchnewitschi sõnul äkitselt 30--40 protsenti umbes nädal pärast kuu tagasi alanud Venemaa rahakriisi.

Kui seniajani võtsime ööpäevas vastu alla kahekümne rongi ja saatsime teist niipalju tagasi, siis pühapäeval oli sissetulevate rongide arv 29, mis on Eesti Raudtee rekord, võrdles Juchnewitsch.

«Möödunud nädala algul tekkis kriisisituatsioon, mille tõttu pidime katkestama nädalaks remonditöö,» kommenteeris ta.

Juchnewitschi kinnitusel oli mõistlikum Oru ja Jõhvi vahel ajutiselt remont katkestada ja selle eest rahvusvahelisele konsortsiumile trahvi maksta, sest Venemaal ootas Peterburi ja Moskva vahel Eestisse saatmist juba 80 rongi, mille läbilaskmise eest Eesti Raudtee omakorda tasu saab.

Eesti naftatransiidi kasv ületab aasta alguses prognoositud 10 protsenti ja jõuab praeguste näitajate järgi tänavu 10 miljoni tonni asemel 15 miljoni tonnini.

Tagasihoidlikuma prognoosi täidavad kütusefirmade hinnangul ainuüksi kaks suuremat -- AS Pakterminal, kelle tänavuse aasta prognoos on vedada 7 miljonit tonni naftasaadusi, ja AS EOS.

3--3,5 mln tonni peaks prognooside kohaselt lisama ka mahult teine-kolmas transiidifirma AS Eurodek, ülejäänu jaguneb väiksemate firmade vahel.

Pakterminali juhatuse esimees Anti Oidsalu hindas firmat läbiva kütuse hulka vähemalt poole suuremaks võrreldes eelmise aastaga. «Devalveerimine tähendab ju ekspordi toetust,» lausus ta. «Keegi aga ei osanud arvata, et eksport suureneb ja huvi Eesti kaudu eksportida kasvab.»

Suurem käive tähendab kindlasti suuremat kasumit, ettevõtte tulumaksu pealt saab ka riik tagasi, kommenteeris Oidsalu Venemaa kriisi mõju, mis ühelt poolt seab raskesse olukorda Eesti toiduainetöösturid, teisalt aga suurendab transiidifirmade tulu.

«Teatud loogika on olemas, sest kogu ülejäänud Vene majandus on püsti impordi peal,» nõustus ASi EOS arendusdirektor Sten Aamer väitega, et naftasaaduste eksport Venemaalt kasvab.

Venemaa kriisi esimese mõjuna oli Aameri kinnitusel pakkumisi rohkem kui EOSile kuuluv Termoili terminaal vastu võtta suutis, mille tulemusena suurendas terminaal heledate kütuste arvel masuudi ladustamist.

Kütuserongide kuhjumises võib veenduda, kui sõita Peterburi maanteed mööda Tallinnast Maardu poole, kus seisvad vagunid veel eile täitsid harutee Ülemiste tollijaamani.

Kui Venemaale eksportiv tööstus on kirjeldanud Venemaa kriisiga seonduvat kaotust 2--3 protsendiga sisemajanduse koguproduktist, siis pikema aja jooksul võib transiidi kasv tööstuse kaotuse taandada, ütles peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. «Muidugi jätame siin arvestamata sotsiaalprobleemid,» täpsustas ta. Vitsuri sõnul on kogu eelneva arutluse eeldus, et transiit ja sellega seonduv annab Eesti sisemajanduse koguproduktist 15--25 protsenti ja 10 protsenti transiidimahu kasvu suurendab sisemajanduse koguprodukti vähemalt 2 protsenti. «Efekt avaldub pikema aja jooksul kui transiidifirmad kasvanud kasumi edasi investeerivad,» jätkas ta.

Arvestades Venemaa probleemide tõsidust, on selge, et kütuse transiidi kasv jätkub veel pikka aega, ütles Vitsur, hinnates selle perioodi kestuse vähemalt aastale.

ASi Tallinna Sadam peadirektor Enn Sarap lausus, et tema ei söanda praegu veel teha järeldust, nagu oleks vedude mahu suurenemine tingitud ilmtingimata kriisist Venemaal. «Nii lühikese aja jooksul on liiga ennatlik öelda, kas kasv oli tingitud kriisist või on siin mängus transiidi kasvust huvitatud isikute käsi,» selgitas ta.

Suure tõenäosusega peab Venemaa hakkama rohkem välja vedama kütust, mille osa sadama mahtudes on 40--50 protsenti, hindas Sarap.

Kindlasti ei ole aga Venemaa transiit samavõrra kasvanud ehk Eesti osa kaubavoogude jaotumisel on suurenenud konkurentidest kiiremini, lausus Sarap.