Samuti muutuvad investorid ettevõtete ja riikide suhtes valivamaks. Poola, Ungari ja T?ehhi pääsevad tõenäoliselt kergemalt, kuid Balti riikides ja Balkanil on oodata investorite huvi vähenemist, kirjutab eilne The Financial Times.

Majanduse kaasajastamine lükkub edasi ja valitsustel on raskusi eelarve finantseerimisega, mille tulude hulka olid kavandatud ka erastamisest saadav raha.

Muutusele reageerides võivad valitsused eelistada ettevõtete müüki strateegilisele investorile, kelle perspektiiv on pikem kui fondihalduritel.

Kõige ambitsioonikam erastamisplaan on Poolal, kes erinevalt T?ehhist ja Ungarist on kõige tulusamate ettevõtete erastamist seni edasi lükanud. Sügisel on plaanis telesidekontserni TPSA erastamine, mille eest algselt loodeti saada 10 miljonit dollarit. Tegelik hind võib aga kujuneda kuni 20% madalamaks.

Lähikuudel loodab Poola valitsus müüa ka 40% Bank Przemyslowo Handlowyst.

Lõppjärgus on strateegilise osaluse müük HTSi terasevabrikus, mille omanikuks saab tõenäoliselt Austria Voest Alpine. Müüki läheb ka 55% Pekao SA pangast, millest suvel müüdi 15%.

Kokku loodetakse 2001. aastaks erastada riigi vara 75 miljardi zloti ehk 20,9 miljardi dollari eest.

T?ehhis on erastamise peamiseks eesmärgiks riigi pangandussektori elustamine, müües välisinvestoritele kontrollpaki kolmes suurpangas -- Ceska Sporitelna, Komercni Banka ning Obochodni Banka. Peaminister Milos Zemani sõnul peaksid pangad 2000. aastaks olema erastatud.

Venemaa kriis on investorid pangaaktsiate suhtes valivaks muutnud. T?ehhi pangad on eriti halvas olukorras, sest olid juba enne finantsturgude krahhi halbade laenude all lookas.

Ungaris on praeguseks olulisemad tööstusharud erastada jõutud. Siiski tahab valitsus panna müüki veel lennufirma Malev, levifirma Antenna Hungaria ja elektritootja MVM, kellele kuuluvad ülekandevõrgud ning Paksi tuumaelektrijaam. Samas on tegemist vähemusosalusega ning müügiga pole kiiret.

Sloveeniat kriis eriti ei puuduta, sest erastamine seisneb seal valdavalt riikliku kontrolli üleminekus kohalikele juhtidele. Halvemas olukorras on Rumeenia ja Bulgaaria, kes on erastamises teistest maha jäänud ja püüavad protsessi kiirendada.

Rumeenia valitsus peab läbirääkimisi 35% strateegilise osaluse müümiseks Rom Telecomis Kreeka OTE-le, kuid algne hind 4 miljardit dollarit ei näi reaalsena. Samuti tahab valitsus enne aasta lõppu müüa osaluse Rumeenia arengupangas ning Bank Postis.

Bulgaaria valitsus tahab 450 miljoni dollari eest müüa lennufirma Balkan Airlines, 51% Bulgaaria telekommunikatsioonifirmast ning osaluse tubakamonopolis Bulgar Tabac.

Balti riikides on suurimaks erastamiskavaks Eesti Telekomi erastamine. FT-ÄP