Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Verine vara jagamise tüli

    Juhtum 2. Moskva patriarhaadile alluva Tallinna Kaasani kiriku preester on lubanud, et kui Eesti õigeusu kirik saab nende kiriku hooned omale, teeb ta enesetapu koos koguduse liikmetega ning põletab Liivalaia tänaval asuva Kaasani kiriku maha.
    Need on jõhkraimad näited sellest, milleni võib viia viis aastat kestnud vara jagamise tüli Eesti ja Vene õigeusu kiriku vahel. Eesti valitsus ei ole tänaseks kriisiolukorda lahendanud.
    Suur riid puhkes 1993. aastal pärast seda, kui siseministeeriumi usuasjade talitus Konstantinoopoli patriarhaadile alluva Eesti apostliku õigeusu kiriku (EAÕK) iseseisva juriidilise isikuna seadustas. Samal aastal tunnistas Tallinna linnakohus EAÕK omandireformi õigustatud subjektiks ning Moskvale alluv õigeusu kirik jäi ilma miljardeid kroone maksvast varast.
    Moskva patriarhaadile alluva Vene õigeusu kiriku peapiiskop Kornelius ei ole rahul tehtud otsusega. «Kaks kirikut oleks pidanud end ühise nime all seadustama ning alles siis lahku lööma. Meie oleksime saanud oma vara ja Eesti õigeusu kirik oleks saanud oma vara,» selgitab Kornelius.
    EAÕK sinodi II sekretär Henn Tosso nendib seepeale murelikult, et lisaks Vene kirikule huvitab kirikute ja koguduste vara veel paljusid teisigi. «Tallinna linnavalitsus ei ole meile tagastanud mitte ühtegi kesklinnas asuvat kirikut ega ainsatki ruutmeetrit sinna juurde kuuluvat maad.»
    Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp mingiks vaidluseks põhjust ei näe. Vara tagastati sellele, kellele see kuulus, kuid kahjuks ei tunnista Vene õigeusu kirik Eesti riiki ning ei arvesta Eestis kehtivate seadustega, räägib ta.
    Keegi ei tea täpselt, kui suur on õigeusu kirikute vara rahaline väärtus, hoonetel on senini nõukogudeaegne bilansiline väärtus.
    EAÕK andmetel on Eestis ligi 150 õigeusu kirikut ja 3000 hektarit maad ja metsa.
    Rime kinnisvarabüroo tegevdirektor Aivar Aigro nimetab kiriku varade hindamist hullumeelseks ettevõtmiseks. «Kirik ei ole müügiobjekt. Iseasi on kiriku all ja juures olev maa,» lisab ta.
    1995. aastal pakkusid oma abi vara jagamise tülis maailma usuorganisatsioonid ning 1997. aastal kaasati Venemaa patriarh Aleksiuse soovil läbirääkimistesse ka Eesti suurärimehed ning toonane siseminister Robert Lepikson.
    Patriarh Aleksiusega kohtusid Moskvas Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas, Norma Grupi juht Jüri Käo ja Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv.
    Selle aasta 22. septembril saatis Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas siseminister Olari Taalile kirja, milles ta palub siseministeeriumil õigeusu kiriku probleemide lahendamisel aluseks võtta eri õigeusu kirikute kokkulepet, milles mõlemad pooled kohustuvad tegema koostööd oma taotluste esitamisel Eesti valitsusele. Koostöö eesmärgiks on võrdsete õiguste saavutamine muuhulgas ka varade omandamise küsimuses.
    Tosso on arvamusel, et Luukas ei oleks pidanud oma kirjaga praegu vahele sekkuma. «Luukas ei ole tülis erapooletu ning suurärimehe eelistused kuuluvad selgelt Moskva kiriku poolele.»
    Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au on vastu, et kiriku varanduse jagamisse ja konflikti lahendamisse on sekkunud kõrvaltegelased. «Seda segasemaks asi läheb. Ühelt poolt tulevad mängu poliitikud, teiselt poolt ärimehed. Arvan, et mängitakse kõrgemaid mänge, mille tagapõhja ma täpselt ei tea,» ütleb Au.
    Tiit Sepp avaldab koguni kahtlust, et suurettevõtjad ei sekku vara jagamise tülli soovist lihtsalt aidata. «Puhtast tahtest ei tee ükski ärimees midagi,» on Sepp veendunud. Ta lisab, et Eesti ja Vene õigeusu kiriku omavahelistest suhetest näiteks sõltub, kas Pakterminal saab õli sisse vedada või mitte.
    Eesti suurettevõtete assotsiatsiooni tegevdirektori Jaak Saarniidu sõnul on juba ammu sel teemal spekuleeritud, et kiriku varjus tehakse äri, kuid ta kinnitab, et Jeltsini ukaasidega on see ammu keelatud.
    Au usub, et ega kiriku maad ja varad ei huvita otseselt kedagi. Põhjus on Eesti-Vene suhetes. Vara jagamise tüliga on seotud piiriläbirääkimised, topelttollid, kodakondsusküsimused ning Eesti ja Vene vaheline kaubandus.
    Majandusminister Jaak Leimann kinnitab, et äriringkondades on tõepoolest liikvel jutud, nagu kaoksid topelttollid siis, kui Vene kirik saab Eestis oma vara tagasi.
    28. septembril saatsid president Lennart Merile ja peaminister Mart Siimannile kirja riigikogulased Viktor Andrejev ja Nikolai Maspanov, kes nõuavad selles vara ja võimu Vene kirikule.
    Mõni nädal enne seda saatsid neli Eestimaa Ühendatud Rahvapartei poliitikut Eestis ametlikult registreerimata Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku peapiiskop Korneliusele pöördumise, milles paluvad Korneliusel kandideerida riigikogusse valimisliidu Meie Kodu On Eestimaa nimekirjas.
    Riigikogu väliskomisjoni esimehe Eino Tamme sõnul on Eestis kirik riigist lahus, kuid peapiiskop Korneliusel on õigus Eesti kodanikuna parlamenti kandideerida. Riigikokku valimine annab peapiiskopile täiendava ruupori oma seisukohtade väljendamiseks.
    Kuigi kirikutegelased nimetavad tüli puhtalt kahe kiriku vaheliseks asjaks, sõltub selle lahendusest Eesti-Vene suhete arengus enam kui Eesti sooviks. Moskva kiriku lõplik tõrjumine siinsetest varadest külmutab senised jahedad ametlikud suhted idanaabriga aga üsna pikaks ajaks.
    Tallinn ja Harjumaa 14
    Lääne-Virumaa 3
    Ida-Virumaa 13
    Raplamaa 6
    Järvamaa 5
    Jõgevamaa 7
    Läänemaa 8
    Pärnu ja Pärnumaa 24
    Viljandimaa 10
    Tartu ja Tartumaa 16
    Põlvamaa 7
    Valgamaa 8
    Võrumaa 10
    Maad ja metsa on õigeusu kirikutel 3000 hektarit
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon tegi Coop Pangale ettekirjutuse
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.