Põhjamaade laevafirmad lähevad mujale

1990. aastatel on Euroopa laevanduse arengutendentsiks olnud see, et varem Bahama, Libeeria ja Bermuda mugavuslipu all sõitnud laevadest on paljud toodud kodumaise lipu alla. Kui nüüd Euroopa Liit (EL) soovitab oma liikmesriikidel teha laevafirmadele mitmeid soodustusi, siis panevad riigid, nagu näiteks Soome ja Rootsi, kes neid teha ei soovi, oma laevafirmad raskesse olukorda, mistõttu need kaaluvad jälle oma laevade muu lipu alla viimist.

ELi kahe põhisoovituse kohaselt saavad laevafirmad kehtestada tonnimaksu, mis sisuliselt tähendab suurt maksusoodustust, ja kasutada teistest riikidest pärit odavamat tööjõudu, kellele võib maksta netopalka, st sealt ei arvestata maha sotsiaal- jm makse. Saksamaa, Holland, Kreeka, Norra on juba otsustanud, et nad hakkavad neid ELi reegleid uuest aastast rakendama. Kui Soome ja Rootsi parlament need aga tagasi lükkavad, siis tähendab see seda, et uuendust rakendavate riikide laevafirmad saavad konkurentsieelise, mis Soome ekspertide hinnangul on võrdne umbes 2,5 miljoni krooniga nelja brutoregistertonni kohta. Mõistagi see Soome ja Rootsi laevafirmadele ei meeldi ja nad on asunud olukorrast väljapääsu otsima.

Et Soome parlament keeldus ELi soovitusi arvestamast ja laevafirmade taotletud 520 miljoni krooni suurust toetuspaketti heaks kiitmast, on reederid hakanud mõtlema, mida edasi teha. Ühe lahendusena nähakse Ahvenamaad, kes oleks valmis ise ELi süsteemi kasutusele võtma, mille järel kõik Soome kaubalaevafirmad saaks end sinna registrisse kanda. Siiski pole see nõnda hõlpsalt teostatav, kui esialgu paistab, sest Ahvenamaa ei saa niisugust otsust ilma Soome parlamendi heakskiiduta vastu võtta. Soome transpordiministeerium kahtleb igatahes sügavalt, kas parlament on nõus laevandusseadustikku Ahvenamaa haldusse loovutama.