Põhjamaade laevafirmad lähevad mujale

1990. aastatel on Euroopa laevanduse arengutendentsiks olnud see, et varem Bahama, Libeeria ja Bermuda mugavuslipu all sõitnud laevadest on paljud toodud kodumaise lipu alla. Kui nüüd Euroopa Liit (EL) soovitab oma liikmesriikidel teha laevafirmadele mitmeid soodustusi, siis panevad riigid, nagu näiteks Soome ja Rootsi, kes neid teha ei soovi, oma laevafirmad raskesse olukorda, mistõttu need kaaluvad jälle oma laevade muu lipu alla viimist.

ELi kahe põhisoovituse kohaselt saavad laevafirmad kehtestada tonnimaksu, mis sisuliselt tähendab suurt maksusoodustust, ja kasutada teistest riikidest pärit odavamat tööjõudu, kellele võib maksta netopalka, st sealt ei arvestata maha sotsiaal- jm makse. Saksamaa, Holland, Kreeka, Norra on juba otsustanud, et nad hakkavad neid ELi reegleid uuest aastast rakendama. Kui Soome ja Rootsi parlament need aga tagasi lükkavad, siis tähendab see seda, et uuendust rakendavate riikide laevafirmad saavad konkurentsieelise, mis Soome ekspertide hinnangul on võrdne umbes 2,5 miljoni krooniga nelja brutoregistertonni kohta. Mõistagi see Soome ja Rootsi laevafirmadele ei meeldi ja nad on asunud olukorrast väljapääsu otsima.

Et Soome parlament keeldus ELi soovitusi arvestamast ja laevafirmade taotletud 520 miljoni krooni suurust toetuspaketti heaks kiitmast, on reederid hakanud mõtlema, mida edasi teha. Ühe lahendusena nähakse Ahvenamaad, kes oleks valmis ise ELi süsteemi kasutusele võtma, mille järel kõik Soome kaubalaevafirmad saaks end sinna registrisse kanda. Siiski pole see nõnda hõlpsalt teostatav, kui esialgu paistab, sest Ahvenamaa ei saa niisugust otsust ilma Soome parlamendi heakskiiduta vastu võtta. Soome transpordiministeerium kahtleb igatahes sügavalt, kas parlament on nõus laevandusseadustikku Ahvenamaa haldusse loovutama.

Soome reederid on juba deklareerinud, et kui laevade registreerimine Ahvenamaale ei õnnestu, siis viivad nad laevad mõne muu lipu alla. Esimesena on Finnlines teatanud, et kaalub oma peakorteri üleviimist Lüübekisse ja laevadel Saksa lipu heiskamist.

Rootsi reederid on juba tükk aega ähvardanud oma laevu mujal registreerida, sest nende andmetel on Rootsis ühe laeva kulud aastas 3,4--5,1 mln Eesti krooni suuremad kui konkurentriikides. Laevafirmad soovivad, et riiklik toetus meremehe kohta tõuseks 98 000 Eesti kroonini ja et nad saaksid kasutada netopalgaga odavamat tööjõudu. Valitsus on nõus toetuse tõstma praeguselt 78 500 kroonilt 81 600-le ning brutopalga maksmisega, millest ta on valmis maksud hiljem laevafirmadele tagastama.

Kui pooled kokkuleppele ei jõua, läheb enne aasta lõppu Rootsi lipu alt minema 30--35 laeva, mis tähendab 700 rootsi meremehele töökoha kaotust. Oma laevade minemaviimise kavatsusest on teada andnud Nordshipi ja Walleniuse grupp. Järelikult on tõenäoline, et 90. aastate arengutendents muudab jälle suunda.