Ekspordi kasvutempo muutub aeglasemaks

Selle aasta üheksa kuuga on Eesti põhiekspordi maht, millesse ei ole arvestatud eelnevalt tolliladudesse imporditud kaupade taasväljavedu, 26 miljardit krooni. Ekspertide sõnul ületab selle aasta tulemus küll eelmise aasta 28,8 miljardi krooni suurust ekspordi-

mahtu, kuid eelmise aasta 35% asemel suureneb eksport tänavu vaid 10%.

Ekspordis tasub senisest enam vahet teha ida- ja lääneekspordi vahel, sest praeguses majandusolukorras on läände eksportimisele suunatud ettevõtted soodsamas olukorras, lausus maailmapanga analüütik, endine peaministri majandusnõunik Ardo Hansson.

Ta lisas, et Eesti edaspidine kasvutempo oleneb Venemaa turu arengust. Kui käivitub must stsenaarium ja ostujõud ei parane, võib järgmise aasta kasvutempo olla tema sõnul null. «Mingi kõhutunne ütleb, et võrreldes selle aastaga siiski mingi edasiminek ekspordimahtudes tuleb, « märkis Hansson.

Hansapanga analüütik Maris Lauri ütles, et kuigi Venemaa ja SRÜ riikide turud mingil määral avanevad, ekspordivad Eesti ettevõtted sinna siiski suhteliselt vähe ja täielikuks stabiliseerumiseks võib kuluda aastaid.

Positiivseks hindas Lauri prognoose, mille järgi Lääne-Euroopas nõudlus vaatamata majanduskasvu pidurdumisele kasvab. Samuti on positiivsed Eesti põhiliste ekspordipartnerite Skandinaaviamaade majandusprognoosid. Ka pole maailmaturul täheldada Eesti põhiliste ekspordiartiklite märgatavat hinnalangust, lausus Lauri.

Puitmajade müügiga tegeleva ASi Palktare tegevdirektor Allan Mõistus lausus, et põhiosa toodangust ekspordib ettevõte küll Saksamaale, kuid viimasel ajal on seal tunda teatud vastuseisu kaitsmaks kohalikku tööjõuturgu.

Kui eksport Saksamaale muutub veel raskemaks, suudame ehk arendada müüki teistel juba toimivatel turgudel, nentis Mõistus. Praegu turustab firma toodangut Saksamaal, Prantsusmaal ja Norras. Päris uutele turgudele siseneda on maailmaturu konkurentsi tõttu väikefirmale väga kulukas, lisas Mõistus.