Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üks tont käib ringi mööda Eestit

    Soome ja Rootsi eksperdid on üllatuslikult asunud propageerima Eesti krooni lahtisidumist Saksa margast. Ja kõike seda vaevalt aasta-paar pärast Soome marga keskkursi fikseerimist Saksa margaga tasemel 3,04 FIM = 1 DEM. On teada, et sellel tasemel siseneb Soome mark Euroopa ühisrahasse. Nimetatud suhe teeb Soome marga ja Eesti krooni vaheliseks kursiks 2,63, täpselt sama on pikka aega olnud ka tegelik kurss. Soome mark sai pärast kursi kättenäitamist lahti (ebasoodsast) kõikumisest.
    Nii et teatud soodsat psühholoogilist mõju fikseeritud kursid siiski omavad -- juhul, kui ei kaasne muid ebamajanduslikke otsuseid. Küllap oleks fikseeritud ka Rootsi krooni kurss Saksa margaga, kui Rootsi oleks pääsenud ühisrahaga liitujate esimesse ringi.
    ERM (exchange rate mechanism -- valuutade vahetuskursi mehhanism) sätestab kõikide kandidaatvaluutade vahelised kursid, tõsi küll, ka lubatud 15protsendise kõikumisvahemiku. Sellegipoolest võib Eestile antud nõuannete kohta öelda, et käige minu sõnade, mitte tegude järgi. Ajal, mil Euroopa rahad valmistuvad ühinema, antakse Eestile nõu ennast Saksa margast lahti siduda.
    Põhjused, mis sundisid Soomet 1992. aastal laskma marga kellumaan (minek ujukursile), olid Vene turu äralangemine, kapitali väljavool riigist ja Soome Panga valuutareservi kahanemine.
    Esimene mõjur on raputanud ka Eestit, teised õnneks mitte. Eesti oli 1997. aastal Kesk- ja Ida-Euroopas välisinvesteeringute poolest elaniku kohta (180 dollarit) teisel kohal.
    Ainuüksi Swedbanki tulek Hansapanga aktsionäriks on sel aastal toonud keskeltläbi 1000 krooni ehk 75 dollarit investeeringuid elaniku kohta. Kuid välisinvestori leidnud ettevõtteid on veel paljusid teisigi. Selge on see, et välisraha tulekut on julgestanud krooni kindel kurss.
    Või võtkem teistpidi. Seegi vähene usaldus, mis Venemaa vastu oli säilinud, kadus rubla deval-
    veerimisega sootuks. Küsimus on selles, kui kaua oleks Venemaa suutnud rõõmsat nägu teha ja tugeva rubla tingimustes jätkata. Et rubla oleks sama tugev kui dollar -- see on aga kahtlemata iga venelase unistus. Unistust peab aga toetama arukas ja järjekindel majandamine. Eestil on see (halvemini või paremini) siiski korda läinud.
    Üks mis kindel, lastes krooni vabaks, ütleme ennast välisinvesteeringutest lahti. Kaob see immateriaalne aktiva, mil nimeks usaldus. Riigimehelikult mõteldes peaks kaaluma garantii andmist tselluloositehase rajamiseks Eestisse. Eesti Energia riigiettevõttena säilimise ainsaks õigustuseks oleks senisest suurem elektrienergia eksport. Mets ja põlevkivi on meie vähesed arvestatavad loodusressursid.
    Koos välisinvesteeringute kadumisega halvenevad muudki majandusnäitajad. Iseäranis negatiivne oleks kapitali väljavool. Inflatsioon kiireneb, mis võib kaasa tuua üha uusi devalvatsioonispiraale. Vaevalt et rublaaja lõpus keegi suurenevatest palga- ja hinnanumbritest erilist rõõmu tundis. Tänased laenukliendid, kel on laenulepingus punkt Saksa marga kohta, muutuvad hoobilt maksejõuetuks.
    Tuleb kainelt kaaluda, kas lühiajaline, valuutakursile tuginev toetus ekspordile on väärt kõikide muude näitajate löögi alla seadmist. Kui eksport vajab sisseostetavat toorainet, siis pole isegi kursi vabakslaskmisest kasu, sest tooraine samavõrd kallineb. Kindlasti on võimalik teha eksportivatele ettevõtetele suuremaid maksusoodustusi kui praegu.
    Kui Eesti tööstus ja põllumajandus toodavad siseturule, siis võib krooni kursi vabakslaskmisega kaasnev hinnatõus neid esialgu rõõmustada. Aga ainult niikaua, kuni on tarvis hakata uut sisseseadet muretsema või nurisevatel töötajatel palka tõstma. Teatavasti on vabakäik languse peal ohtlik, parem on käik 1:8 sees hoida.
    Autor: Mati Feldmann
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Raadiohommik: millal kord kiire hinnatõus maha rahuneb?
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Soome ja Rootsi said NATO liitumisprotokollile allkirjad, algab ratifitseerimiste ralli
NATO liikmesriikide saadikud allkirjastasid Soome ja Rootsi liitumisprotokollid. See on viimane samm enne parlamentide heakskiitu.
NATO liikmesriikide saadikud allkirjastasid Soome ja Rootsi liitumisprotokollid. See on viimane samm enne parlamentide heakskiitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.