Põhjamaad tõrjuvad Eestit Läänemerelt

Eesti majandusolusid arvestades on mõeldamatu, et riik doteeriks osa meremeeste palgast, nagu teeb Soome riik, makstes ligi 40% oma meremeeste palkadest. Soome ametiühing vaikib targu sellest, et nende meremeeste palgalisa tuleb sadamamaksudest, mida Eesti lipu all sõitvad laevad maksavad ligi korda rohkem kui Soome laevad.

Küsimus ei ole palkades, kaubaveoliinil Helsingi--

Muuga--Århus opereerib ka Soome laevakompanii Finncarries, kellele on pinnuks silmas samal liinil samade tariifidega töötav EML.

Eesti laevaomanike liidu presidendi Rein Merisalu kartus, et boikott kaubalaevade vastu on alles võitluse algus ning peatselt satuvad boikoti alla teised Eesti laevad, ei ole aluseta. Lõppeesmärk võib olla Soome laevafirmade turuosa suurendamine ka Tallinn-Helsingi reisilaevaliikluses.

Tegemist ei ole esimese katsega tõrjuda turult Eesti laevu ja meremehi. Konkurents Läänemerel on muutunud väga tihedaks ning võitlus oma leivatüki pärast sunnib ülemerenaabreid varasemaid häid sõprussuhteid Eesti kolleegidega unustama. Alustati Eesti meremeeste kutseoskuste kahtluse alla seadmisega. Hiljaaegu ähvardasid konkurendid Eesti laevu mugavuslipuga, millega kaasnenuks ITFi tõsisemad boikotiaktsioonid. Praegune laevandussõda annab märku, et sellest plaanist pole loobutud.

Eestil on seni õnnestunud negatiivsele propagandale vastu seista. Õigupoolest võib ägenenud võitlust pidada tunnustuseks Eesti meremeestele -- endast väga lugu pidavad põhjamaalased on tunnistanud nad tõsiseltvõetavateks konkurentideks.

EMLi vastumeetmed, EMLi ja meremeeste ametiühingu delegatsiooni püüe leida palgaküsimustes kompromiss, samuti nõuda boikotiga tekitatud kahju kohtu kaudu sisse, on mõistlikud. Õigus on EMLi poolel, sest tegu on Soome dokkerfirma Finnsteve ja EMLi vahelise lepingu ühepoolse rikkumisega. Soome või Taani meremeeste elu Tallinnas kibedaks tegemisest ei saaks eestlased mingit kasu.

Eesti kaubalaevade boikoteerimist võib käsitada kui tõsist aktsiooni Eesti majanduse vastu, mistõttu võiks Eesti riik panna asja rahvusvahelisel areenil suure kella külge ja kasutada diplomaatilisi relvi EMLi kaitseks, nagu teeb mõni teine riik Eestis (nt Ameerika Ühendriigid).

Laevandussõja loole lisab pikantsust asjaolu, et EML on rohkem nime poolest Eesti firma -- Eesti riigile kuulub 30%, ülejäänud 70% kuulub enamjagu Norra laevakompaniile.