- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi firmaostud ärritavad soomlasi
«On tekkinud suur oht, et Soomest kujuneb Rootsi tütarfirmamajandus,» ütles Soome sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni esimees Erkki Tuomioja. Lähtudes niisugustest meeleoludest, on levima hakanud spekulatsioonid, et Soomes kavandatakse vastusamme.
Tehingud Skandia ja Pohjola ning Merita ja Nordbankeni vahel on Soome ajakirjanduses pälvinud väga suurt tähelepanu. Et Skandiast saab nüüd Pohjola suuruselt teine aktsionär, kellele kuulub neljandik aktsiatest ja kolmandik häältest, on Soomes tõlgendatud kui Pohjola «kaotust» ning Pohjola tegevdirektori ja eksrahandusministri Iiro Viinaneni «ebaõnnestumist».
Meeleolud on sedavõrd üles köetud seepärast, et Pohjola ei ole mitte tavaline Soome firma, vaid eelmise sajandi lõpul rahvusliku tõusu ajal soomerootslaste kapitalile vastukaaluks loodud soome firma. Pohjola oli veel viimane kindlus, kui lipulaevaks olnud Soome suurpank Kansallis oli sunnitud ühinema Unitasega ja looma Merita panga, mis nüüdseks on ühte heitnud rootslaste Nordbankeniga. Et viimasel ajal on olnud veel hulgaliselt Soome-Rootsi firmade ühinemisi üle piiride, nagu Stora ja Enso, Konecranesi ja Industri Kapitali, Linjebussi ja Swedbussi liitumine, siis on Soomes valjenenud nõudmised, et viimane aeg oleks Soome firmades hoida omanikuohjad soomlaste käes.
Paraku näib soomlaste probleemiks olevat see, et riigis ei ole piisavalt riskivalmis kapitali. Sest soome kapitalistid pole viimasel ajal miskipärast tahtnud või suutnud konkureerida välismaiste ostjatega.
Pohjola on erand veel sellegi poolest, et talle kuuluvad paljude Soome börsifirmade arvestatavad aktsiapakid. Nende hulgas on sellised tuntud firmad, nagu Nokia 8,9% aktsiatest, UPM-Kymmene (5,5%), MeritaNordbanken (3,5%), Alma Media, Sonera, Skandia jt. Ja selge on see, et võitlus Pohjola pärast ei ole veel lõppenud.
Pohjola suurim aktsionär (40%) on teine Soome kindlustusfirma Suomi, kes on juba varem otsustanud, et paneb Pohjola aktsiad müüki.
Sel nädalal on tekkinud spekulatsioonid, et need aktsiaid tahab ära osta Soome pensionikindlustusfirma Ilmarinen, mis sel moel neutraliseeriks Skandia ja päästaks Pohjola Soomele tagasi.
Kaks endist Soome tippjuhti, KOP panga ja Pohjola ekspeadirektorid Jaakko Lassila ja Yrjö Niskanen avaldasid ajalehes Keskisuomalainen arvamust, Suomi peaks Pohjola oma kontrolli alla võtma, muidu teeb seda Skandia. Samad mehed tahtsid juba aastail 1988--1989 teha KOPist ja Pohjolast Suomi juhtimisel suurt finantskontserni, kuid asi ebaõnnestus Pohjola peadirektori Pentti Taloneni vastuseisu tõttu.
Lassila kirjeldab, kuidas ta 1930. aastail Stockholmis koolis käis ja poiste käest sellepärast peksa sai, et ta rootsi keelt ei osanud. Isa soovitas tal vastu anda ja nii ta tegigi. «Pärast seda olen ma rootslastega väga hästi läbi saanud,» ütles Lassila.
Rootsi-poolsed hinnangud Skandia tehingule on olnud märksa rahulikumad.
Skandia asetegevdirektor Ulf Spång ütles Rootsi ärilehele Dagens Industri, et Skandia ostis Pohjola aktsiaid mitte selle kontrolli alla võtmiseks, vaid süveneva kontsentratsiooni tõttu kahjukindlustusturul.
Autor: DI
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele