Londonis tõusis Eesti Telekomi aktsia hind päeva lõpuks 120 kroonini, mis tähendaks väikeinvestoritele peaaegu 6000 krooni suurust tulu. Miljoni krooni eest aktsiaid ostnud Neinar Seli teenis eile aktsiate hinnatõusu läbi ligi 400 000 krooni.
Eesti Telekomi aktsiatega tehti eile Tallinna börsil ligi 600 ostu-müügitehingut kokku 165 miljoni krooni eest. Oma aktsiaid müüs ligi viis protsenti väikeinvestoritest. Aktsia hind Tallinnas sulgus 115 krooni tasemel.
Ühispanga maakler Märt Helmja ütles, et investorid ei ole veel oma lõplikke positsioone paika pannud ja selgem olukord kujuneb alles tänase päeva lõpuks.
Hansapanga maakler Lauri Lind lisas, et väga raske on ennustada, mida teeb turg edasi. «Londonis oli Eesti Telekomi GDRide turg väga kõikuv, ei oska öelda, mis edasi võib saada,» lausus ta. Linnu sõnul võib aktsia hind Londonis jääda umbes 120 krooni juurde, kui seal jätkub ostuhuvi.
Märt Helmja ütles, et eilsed müüjad olid peamiselt kohalikud investorid, kes olid algselt lubatud 7500 krooni eest aktsiaid märkinud ning nüüd võtsid oma kasu välja.
Eesti Telekomi ja tema tütarfirmade töötajatele garanteeris valitsus aktsiaid 20 000 krooni eest. Eesti Telefoni äriklientuuri müügijuht Tarmo Nork oli eile päeval oma 20 000kroonise investeeringuga juba 8000 krooniga plussis. Samas ütles ta, et kavatseb oma aktsiaid veel hoida. «Kui ma hoian kuus kuud aktsiaid, siis eeldan, et teenin kusagil 15 000 krooni juures,» prognoosis Nork. Ta tunnistas, et üks tema kolleeg juba müüs aktsiaid hinnatasemelt 116,5 krooni aktsia.
Eile kell 11 toimus Talinvest-Suprema Väärtpaberite kontoris elav kauplemine ning vastsetele Telekomi aktsionäridele olukorra selgitamine. Kümmekond maaklerit oli pidevalt telefoni otsas ning kauples oma klientide aktsiatega.
Talinvest-Suprema Väärtpaberite juhatuse liige Henrik Igasta ütles, et on hämmastav, et Soome Sonera erastamisel anti Soome väikeinvestorile umbes 100 000 krooni eest aktsiaid, Eesti väikeinvestor on tehtud kümme korda rikkamaks.
«On positiivne, et asi ära tehti, kuid mahtude peale jaotust üles ehitada ei ole loogiline,» ütles Igasta. Tema sõnul on selline aktsiajaotus varahaldusfirmade klientide karistamine, sest näiteks Talinvest esitas ühe 330 miljoni krooni suuruse pakkumuse kõigi oma klientide nimel. «Neist oli alla miljoni krooni peale pakkumuse teinud inimesi 50 ringis,» lisas ta.
Talinvest-Suprema turgude direktor Sten Sumberg ütles, et pidevalt helistatakse maakleritele ja küsitakse, kas midagi enam muuta ei saa. «Inimesed on hämmeldunud sellise aktsiajaotuse peale,» sõnas Sumberg.
Talinvest-Suprema müügijuhi Veikko Maripuu sõnul eelistatakse rahvusvaheliste IPOde puhul investorite kvaliteeti. «See, mis siin toimub, on müstiline protsess, sellele loogilist seletust ei ole,» lausus ta. Talinvest-Suprema üks kliendikonto oli 140 miljoni kroonine, selle taga oli sadakond klienti, nende hulgas Läti ja Leedu suuremad pangad ning kindlustusfirmad, kes on kõik pikaajalised investorid.
Hansabank Marketsi intressitoodete juht Allan Marnot ütles, et seda ei osanud keegi ette näha, et diferentseerimine niivõrd lai on. «Me uurime seda probleemi, kõik ei ole üheselt selge,» kommenteeris ta võimalikku protestiaktsiooni.
Ühispanga ettevõtete panganduse spetsialist Eero Sirendi ütles, et selline aktsiate jaotus on varasema otsusega paika pandud. «Ühispank ei saa siin mitte kõige vähematki teha, sest Ühispank ei ole aktsiate müüja,» lisas ta.
Aktsiaid märkinutele kanti aktsiad enne eilse kauplemispäeva algust üle. Väärtpaberite keskdepositooriumist saadetakse kõigile Telekomi aktsiate omanikele sellekohane käibeteatis, mis jõuab kohale hiljemalt nädala pärast.
Kõik Eesti investorid, kes tegid pakkumuse aktsiate ostuks kuni miljoni krooni eest, said aktsiaid kogu summa ulatuses. Üle miljoni kroonise pakkumuse teinutele antakse aktsiaid proportsionaalselt nii, et keskmine Eesti nõudlus oleks 50 protsendi ulatuses kaetud. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel vahet ei tehtud.
Endiselt hoiab valitsus saladuses aga lepinguid, mis puudutavad aktsiamüüki Teliale ja Sonerale. Sellekohase järelepärimise on valitsusele esitanud riigikogu rahanduskomisjon.
«Esialgne eufooria on hinda tugevasti tõstnud ning reaalne raha on sellest laekunud. Ma ei usu, et aktsiate hind nüüd oluliselt kukkuma hakkab ja esimese hüppe järel kohe müüma hakata oleks natuke narr.» Täpset summat ei avalikustanud, kuid investeering pole suur.
«Eesti Telekomi aktsiates on raha tulusam hoida kui deposiidis, samas arendab see minu väärtpaberiportfelli, kust on mitmed viirused ja haigused üle käinud. Loodan, et ei pea oma lastele hiljem ütlema, mitu musta neljapäeva või esmaspäeva on meile kahju teinud.» Märkis aktsiaid miljoni krooni eest.
«Praegune hinnatase on sobiv müümiseks -- ma ei oodanud, et hind nii kõrgele tõuseb. Ma ei välista, et müün aktsiad juba täna. Eesti Telekomi hinnataset võib praegu võrrelda teiste suurte telekommunikatsioonifirmadega, mistõttu tõusuruumi enam väga palju ei ole.»
«Plaanin nagu iga teine inimene saada aktsiatelt tulu ning müün nad siis maha, kui hind on sobiv. Arvan, et enne 22. veebruari ei ole mõtet aktsiaid müüa, sest selleks ajaks peaks olema selgunud nende reaalne hind.» Märkis aktsiaid 20 000--30 000 krooni eest.
Autor: Sten A. Hankewitz