Nokia kontsern suunab raha tootearendusse

60aastane Juhani Kuusi on hariduselt tuumafüüsik. Soome teaduspoliitikas on ta mänginud olulist osa eelkõige 1980. aastatel, mil Soome tööstusprioriteedid metsa- ja metallitööstuselt pöörati elektroonika ja kõrgtehnoloogia suunas. Selle strateegiamuutuseta oleks Soomel praegu väga raske end maksma panna, arvab Kuusi.

Mullu möödus Nokia Ericssonist, saades maailma suurimaks GSM-mobiiltelefonide tootjaks. Kindlalt said löödud kõik Ericssoni tippmargid nii käibe, kasumi kui arendustöö osas. Tulevikku tumestavad vaid langevad hinnad ning raskused uutel turgudel Hiinas jm Aasias.

Pärast edu peame jälgima, et me midagi maha ei magaks, ütleb Juhani Kuusi, kes peab Nokia edu üheks põhjuseks ühtlast firmastruktuuri ning noort tööjõudu, kelle keskmine vanus on 32 aastat. Iga töötaja kannab ja tunneb vastutust õnnestumise eest. Samuti on organisatsioon väga paindlik, arendus- ja äripool töötab käsikäes ning 10--15% töötajatest võib vajaduse korral pendeldada nende kahe poole vahet.

Mobiilside tulevik tõotab suurt turgu ja nõuab uusi teadussaavutusi. Pisikesed multimeedia-telefonid saavad üha rohkem funktsioone, nagu video, e-post, faks, Internet, kaugjuhtimine jne. Juhtmeteta eksistentsi võti peitub kolmanda põlvkonna mobiiltelefonisüsteemis UMTS (Universal Mobile Telephone System). See süsteem töötab 200 korda kiiremini kui praegune GSM-standard ning sulatab kokku arvuti ja kaugside.

On alati oht, et Bill Gates jõuab kõigi nende uute funktsioonidega turule esimesena, jättes Nokia ja teised telekommunikatsioonifirmad seljataha.

Arvestama peab igasuguste stsenaariumidega. Kuid kogu areng sõltub siiski inimestest. Kas nad üldse tahavad kõiki neid uusi võimalusi kasutada? See tegur määrabki protsesside kiiruse, kinnitab Juhani Kuusi.

Autor: DN