- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,37%39 664,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,37%39 664,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Innovatsioon kui majandususk
Kui sõja järel oli majanduse võtmesõna heaolu, siis nüüd on selleks saanud innovatsioon. Üldjuhul tähendab innovatsioon seniste tõekspidamiste kummutamist, mille tulemus on keskmisest suurem kasum.
Üks Ameerika uuringuid näitab, et 1970. aastatel tehtud 17 edukaima uuenduse kasumimäär oli keskmiselt 56%, samal ajal kui USA majanduses viimase 30 aasta jooksul tehtud investeeringute keskmine tulusus oli 16%.
Innovatsiooni näiteks võib tuua McDonald'si. See firma standardiseeris oma toote, töötas välja täiesti uue valmistusviisi ja õpetas personali seda peensusteni kasutama. Tulemus oli see, et klientidele pakuti midagi täiesti uut -- kvaliteetset hamburgerit, mis valmistati kiiresti ja mõõduka hinnaga. Seega ei loonud McDonald's mitte ainult uue toote, vaid ka täiesti uue turukategooria.
Innovatsioonide (tehnoloogilise progressi) mõju majandusele on läinud korda kõige paremini seletada Austria majandusteadlasel Joseph Schumpeteril, kes on loonud nn loova destruktsiooni teooria. Erinevalt traditsioonilisest majandusteadusest, mis otsib olemasolevatele ressurssidele stabiilses keskkonnas võimalikult optimaalselt kasutust ja käsitab igasugust häiret välistegurite kahjuliku kõrvalmõjuna, leiab Schumpeter, et terve majandus ei tohigi olla tasakaalus, vaid et seda peavad tehnoloogilised uuendused pidevalt «raputama».
Arendades edasi Nikolai Kondratieffi pikkade majanduslainete teooriat, jõudis Austria majandusteadlane järeldusele, et kõik ajaloos esinenud pikad majandustsüklid on unikaalsed ja hõlmavad eri tööstusharusid. Ning et kõigi nende tsüklite või lainete kestus järjest lüheneb.
Esimene, 60aastane tsükkel sai alguse, kui uuendusi hakati XVIII sajandi lõpul üldiselt kasutama hüdroenergeetikas, tekstiili- ja rauatööstuses. Teise, 1845. a alanud 55aastase tsükli märksõnadeks on aur, raudtee, teras. Kolmas tsükkel algas XX sajandi algul ja kestis 50 aastat. Selle uuendused on seotud elektri, kemikaalide ja sisepõlemismootori kasutuselevõtuga. 1950--1990 majandusbuumi tagasid naftakeemia, masstootmine, elektroonika ja lennundus.
Kõik lained algasid uuendustest ja investeeringutest tingitud majanduse laienemisega ja hääbusid tehnoloogia täiustudes ja investeerimistulude kahanedes. Kuni uue uuenduslaineni, mis tagandas vana ja lõi uue tõusu eeldusi.
Praegu on maailma majanduses käimas viies majandustsükkel, mis algas 1990. a ja mille edu on aidanud tagada pooljuhid, kiudoptika, geneetika ja tarkvara. Kõik märgid näitavad, et see laine saavutab peagi oma kõrgseisu, et end aastaks 2020 ammendada. Järelikult jääb selle laine pikkuseks ainult 30 aastat.
Viienda tööstusrevolutsiooni haripunktini jäänud 5--6 aastaga koguvad turuliidrid priskeid kasumeid, loovad uusi standardeid ja löövad mängust välja nõrgemad rivaalid. Riigid, kes ei taha sellest lainest maha jääda, peavad leidma tehnilisi ja rahalisi ressursse, investeerima uutesse infrastruktuuridesse ja taanduma neljandas laines edu toonud aladest.
Autor: TE
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele