Riigikassa noolib sotsiaalfondide raha

Viimaseid päevi ministri ametis olev Tiiu Aro ei soovinud reedel uut korda kommenteerida. «Mul pole midagi öelda. See on projekt, mille kallal töö alles käib,» sõnas ta vaid. Ka korra välja töötanud keskriigikassa juhataja Ahti Kallaste ei nõustunud Äripäevale kommentaari andma.

Rahandusministeeriumi soov hallata riigieelarve kõrval sotsiaalkindlustuse eelarvet on kardinaalsem kui tänavu riigieelarve seadusse kirjutatud otsus anda rahandusministri hallata sotsiaalkindlustuse eelarve reservid kokku 1,2 mld ulatuses.

Kava kohaselt koondatakse riigikassa kätte riigieelarve, sotsiaalkindlustuse eelarved, välislaenude teenindamise reserv ja valitsuse eelarvevälise omandireformi reservfond. Riigikassa hakkab korraldama nende vahendite tulude ja kulude vahe investeerimist eri finantsinstrumentidesse. Vahendid investeeritakse ühendkontserni põhimõttel, st tehingu tegemisel käsitletakse kõiki vahendeid koos.

Projekti praeguse sõnastuse järgi loetakse aga pensioni- ja ravikindlustuse eelarve jäägiks mitte tulude ja kulude vahe, vaid eelarvete kassaliseks teenindamiseks loodud kontsernikontodel olevaid rahalisi vahendeid, järelikult kogu raha.

Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep kinnitas, et mõeldud on ikkagi vaba jääki. «Mingil juhul ei juhtu seda, et riigieelarve kassatagavara arvelt võetakse raha ja paigutatakse pensioni- või ravikindlustuse puudujäägi katteks või vastupidi,» rõhutas Lellep.

Sotsiaalkindlustusamet ja keskhaigekassa hakkavad riigikassale iga kuu 25. kuupäevaks esitama järgmise kuu kulude finantsplaani päevade lõikes. Lähtuvalt sellest kannab riigikassa pensionikindlustuse ja ravikindlustuse kontodele vajaliku summa nende kulutuste õigeaegseks katmiseks.

Täna puhkuselt tööle naasev keskhaigekassa juht Maris Jesse polnud reedel uue korraga kursis. «Ma pole seda paberil näinud, ei oska kommenteerida,» ütles ta.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak viibis Venemaal ja tema mobiiltelefon oli välja lülitatud.

Riikliku ravikindlustusnõukogu esimees Indrek Oro ütles, et ta pole nõus raviraha haldamise üleminekuga riigikassa kätte. «Alles see oli, kui riigikassa laenas haigekassa jäägist 100 mln krooni, nüüd tahetakse veel jõhkramalt ämber pähe tõmmata,» rääkis Oro. Tema sõnul on oht, et haigekassal kaob ülevaade raha laekumise kohta. «Haigekassa kaotab mõtte, ta saab oma kontole raha jaopärast,» nentis ta.

Uus kord muudab Oro sõnul keerulisemaks näiteks haigushüvitiste väljamaksmise, kuna raske on kuu aega ette planeerida, kui palju raha haiguslehtedele kulub.

Pärnu suurema maksumaksja, 750 töötajaga mööblivabriku Viisnurk tegevdirektor Meelis Kukk sõnas, et tema meelest on positiivne, kui suure raha haldamine läheb riigikassa asjatundjate kätte.

Kreenholmi Valduse peadirektor Meelis Virkebau sõnas, et pole tähtis, kes seda raha haldab, vaid mis reeglite järgi seda hallatakse. Ta ei näinud midagi halba, et sotsiaalkindlustuse eelarve läheb keskriigikassa hallata, kuid eelarved ei tohi segi minna.

Viie pangapäeva keskmisena tohib riigikassas olla kuni 600 miljonit krooni.