- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Madalaima rendihinnaga pind ei pruugi olla kõige odavam
Valdavalt lisanduvad rendileandja küsitavale rendihinnale kõik ruumide kasutamisega seotud kulutused ja käibemaks. Mõned rendipindade valdajad on, kas osaliselt või täielikult, arvestanud rendihinna sisse ka ekspluatatsioonikulud.
Esineb üksikuid rendipindade valdajaid, kes soovivad rendipinna sisse arvestada ka vaheseinte alla jääva pinna või saada renditasu üldkasutatavate pindade eest (tavaliselt liidetakse siis renditavale pinnale proportsionaalne osa üldkasutatavast pinnast, s.o kuni 20%, mis tähendab reklaamitud rendihinnast selle võrra kõrgemat hinda).
Selleks, et pakutavate rendipindade hindu oleks võimalik võrrelda, tuleb rentnikul teada, kui suur on tegelik tasu ühe renditava pinna ruutmeetri kohta ning kui palju lisandub ruumide rendile nende kasutamisega seotud kulutusi.
Esimesele küsimusele vastuse saamiseks tuleb renditava pinna eest tasutav ühe kuu renditasu jagada tegelikult rentniku kasutusse jääva põrandapinna suurusega.
Teise probleemi selgitamiseks tuleb välja uurida, milliste teenuste eest rentnikul peale rendi veel tasuda tuleb. Abiks on järgnev kulutuste loetelu:
- küte -- renditava pinna suuruse järgi (mõnel objektil võib olla paigaldatud arvesti; elektrikütte puhul üldiselt eraldi ei arvestata);
Hetkel kuum
- elekter, vesi ja kanalisatsioon -- arvesti näidu järgi või proportsionaalselt renditava pinna suurusega;
- sundventilatsioon ja kliimaseade -- lisandub elektrikulule;
- valve -- renditava pinna suuruse järgi või otselepingu kohaselt turvafirmaga;
- side -- kehtestatud hinnakirja järgi;
- prügivedu -- renditava pinna suuruse järgi (kui on tegemist suuremas koguses prügi tootva tegevusega, siis täiendav tasu);
- ruumide koristamine -- oma koristaja (puhastusfirma) või lisatasu eest hoone haldaja koristaja (puhastusfirma);
- üldkasutatavate ruumide koristamine ja territooriumi korrashoid -- renditava pinna suuruse järgi;
- valvehooldus ja remont (näiteks kommunikatsioonide, ventilatsioonisüsteemi ning lifti ja muu hooldus ning remont) -- renditava pinna suuruse järgi;
- muud kulud -- tihti proportsionaalne osa maamaksust, vahel samuti internetiühendus, hoone kindlustus, TV antenn;
- halduskulud, see tähendab kõige eespool loetletu üle arvestuse pidamine (eraldi haldusfirma puhul ka selle kasum) -- renditava pinna suuruse järgi.
Rentnikul tuleb arvestada samuti sellega, et rendileandjal on õigus nimetatud kulutuste hindu muuta riiklikult reguleeritavate hindade, tariifide või maksete muutumise korral (juhul kui rendilepingus ei ole kokku lepitud teisiti).
Uue rendipinna otsijal tuleb täiendavalt arvestada veel mõne kulutusega. Kui hoonesse on paigaldatud telefonikeskjaam, siis tuleb rentnikul tasuda telefonide ühendamise eest.
Tihti tuleb rendileandjale tasuda garantiisumma, mis tagastatakse pärast rendilepingu lõpetamist. Rendilepingu lõpetamisel peab enamasti just rentnik maksma kinnisvarafirma vahendustasu.
Kesklinnas tuleb arvestada ka parkimiskuludega.
Autor: Aavo Sarap
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele