Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiasutused ei taha Agressot
Norrast kolm nädalat enne Seishellide reisi 3,8 miljoni krooni eest ostetud Agresso litsentside levitamine läheb visalt. Lepingud või kokkulepped on rahandusministeerium sõlminud 40 kasutajaga, kümme litsentsi on vabad. Hoolimata sellest, et neid pakutakse tasuta.
Rahandusministeerium tahaks, et Agresso oleks kasutusel kõikides ministeeriumides ja maavalitsustes. Seni kasutab seda peale rahandusministeeriumi veel seitse asutust: tolliamet, Valga maavalitsus, väärtpaberiinspektsioon, Pärnu linnavalitsus, Viljandi maavalitsus, maksuamet ja Narva linna haridusamet, kes Agresso abil kamandab linna lasteaedade arvepidamist.
Mitmed asutused on Agresso litsentsi küll võtnud, kuid pole seda kasutanud.
Teede- ja sideministeerium oli üks litsentsi tagastajatest. Ministeeriumi pearaamatupidaja Rita Moorats sõnas, et selle asemel ostsid nad mitukümmend tuhat krooni maksva raamatupidamistarkvara Hansa Riigi Tarkvara, mis on ka uue raamatupidamismetoodika põhjal tehtud. «Minu jaoks oli Agresso mammut, see lihtsalt ei meeldinud mulle,» põhjendab Moorats litsentsi tagastamist.
Riigikontrolli avalike suhete osakonna juhataja Kadri Mölder sõnab, et riigikontrollile pakuti litsentsi, kuid ta ei võtnud seda vastu. «Meie oleme senisega rahul,» põhjendab Mölder.
Tegelikult on kurja juur uus raamatupidamise metoodika, mis on paljude raamatupidajate meelest keeruline ja liiga detailne, olgu see siis Agressos või mõnes muus tarkvaras.
Peamine, mida Agressole ette heita, on selle poolikus. Ideaalmudeli järgi koosneb Agresso pearaamatust ja kuuest programmist. Rahandusministeerium pakkus esiteks vaid pearaamatut ja varade aruandlust.
«Pole mõtet kasutusele võtta poolikut asja,» põhjendab kaitseministeeriumi pearaamatupidaja Helje Annus Agressost loobumist. «Ta polnud täiuslik, oli ainult pearaamat. Oleks pidanud kahes programmis korraga tööd tegema.»
Sel aastal on rahandusministeerium hakanud raamatupidajaid koolitama ka kliendiraamatu ja tarnijaraamatu programmi osas. Endiselt ei ole välja jagatud veel personali-, palga- ja lähetuste arvestuste programme.
Õiguskantsleri kantselei pearaamatupidaja Evi Siir loobus Agressost ja kasutab 25 000 krooni maksnud Hansa Riigi Tarkvara. «Tegin ikkagi terve raamatupidamise kaks korda läbi, hakati ju kohe aruandlust uut moodi nõudma,» räägib ta. «Kohutavalt lisatööd oli, detsember oli hullumaja.» Uus metoodika on tema sõnul keeruline, lisandunud on pikad lausendid, mis tunduvad mõttetud.
Kaitseministeeriumile pakuti Agressot 1998. aasta alguses, kuid nad ütlesid ära. «Oli igasuguseid jutte, et Agresso on kohustuslik, aga pärast öeldi, et pole nii kohustuslik,» meenutab ministeeriumi pearaamatupidaja Helje Annus. Selle aasta alguses on neile jälle Agressot ja koolitust pakutud, kuid nemad enam ei tahtnud.
Vähesed Agresso kasutajad ei nurise. Pärnu linnavalitsuse pearaamatupidaja sõnab, et kasutab Agresso pearaamatut eelmisest suvest ja on rahul. «Enne pidasime pearaamatut käsitsi,» täpsustab ta.
Valga maavalitsuse pearaamatupidaja Reet Kõrge on ammune Agresso kasutaja, sest tema asutus osales 1997-98 pilootprogrammis. Valgas on kasutusel ka varade arvestus, tarnija- ja kliendiraamatu programm. «Esialgu tundus Agresso võõras, aga kui käppa saab, on väga meeldiv kasutada,» lausub Kõrge.
Viljandi maavalitsuse pearaamatupidaja Liia Hussar sõnab, et nad alles juurutavad Agressot. «Ei oska hinnata tema eeliseid teiste tarkvarade ees, sest meie kasutasime kohaliku firma tarkvara,» räägib Hussar. See kohalik firma tegi oma tarkvara pärast raamatupidamise uue metoodika valmimist ümber, kuid häda on Hussari sõnul, et aruandlus ei tule sellega välja. Sellepärast tuleb ikka Agresso peale mõelda. «Agresso meeldib. Seal on päringute süsteem väga põhjalik,» lausub ta.
Sotsiaalministeeriumi pearaamatupidaja asetäitja Dora Hatsko räägib, et plaanib sellest aastast Agressole üle minna ja praegu käivad õppused. «Meil ükskõik, mis programm,» on Hatsko leplik.
Tolliameti finants-haldusosakonna juhataja Riina Vaikla kiidab Agresso pearaamatut, mille abil saab jälgida piiritollipunktide kulutusi. Vaikla ei nurise selle üle, et Agresso jupikaupa kätte antakse. Selle maht on nii suur, et korraga seda ei haarakski, põhjendab ta.
Tolliamet võttis Agresso pearaamatu kasutusele eelmise aasta lõpus ja tegi ära topelttöö andmete uut moodi läbikirjutamisel. Sellegipoolest arvab Vaikla, et Agressot tõrjutakse uue raamatupidamise metoodika pärast, mitte Agresso enda pärast.
Läänemaa maavalitsuse arvelduse ja aruandluse talituse juhataja Linda Tomsen tunnistab, et nemad võtsid Agresso litsentsi vastu ja see installeeriti eelmisel kevadel. Ometigi nad ei kasuta Agressot, kuna tarkvara oli poolik. Kõigepealt tulid pearaamat ja põhivahendite arvestus, selle aasta alguses on lisandunud kliendiarvestus ja tarbimisarvestus, aga põhilist -- palgaprogrammi -- ei ole ikka, seletab Tomsen.
«Ma arvan, et võib-olla ei võtagi me Agressot tarvitusele,» mainib ta. «Minu meelest ta pole oluliselt parem kui kodumaised.»
Seishellidel puhkamas käinud rahandusministeeriumi endine kantsler Agu Lellep räägib samuti, et kära riigi raamatupidamistarkvara valiku ümber pole mitte Agresso pärast, vaid põhjus on raamatupidamise metoodikas. Metoodika eesmärk on saavutada riigi põhivarade arvestus, riigivara ülevaade, riigi bilanss -- Agresso on üks vahend selle saavutamiseks.
Uus raamatupidamise metoodika on alates sellest aastast kohustuslik kõikidele omavalitsustele ja riigiasutustele. Küll aga pole kohustuslik seda metoodikat toetav raamatupidamistarkvara Agresso, tõmbab Lellep joone vahele.
Rahandusministeeriumi eesmärk on saada järgmisel aastal esimest korda kokku riigi bilanss, riigi tulude ja kulude, kohustuste aruanne. Selleks on tarvis põhjalikku raamatupidamismetoodikat ja võimsat tarkvara, mis seda toetab.
Kui Agressot 1995. aastal valiti, siis kodumaised paketid jäid kohe kõrvale, need polnud nii võimsad, räägib Lellep.
Tarkvarafirmad on Agresso vastast võitlust pidanud aasta aega. Võitlus käib klientide pärast, sest erafirmad pidid tegema kulutusi, et oma tarkvara vastavalt riigi raamatupidamise uutele eeskirjadele ringi teha. «Riik hakkas turgu reguleerima,» märgib ASi Hansa Business Solution juhataja Ursel Hannus Agresso kohta, kelle juhitavas firmas tehti tarkvara ringitegemiseks 12 nädalat tööd.
Hannuse sõnul ehitab rahandusministeerium Agressot ja uut metoodikat juurutades maja vundamenti, kui majakarp on juba valmis.
«Kõigepealt leiti Agresso, siis hakati selle põhjal uut raamatupidamismetoodikat välja töötama,» järjestab Hannus. Riigi raamatupidamise süsteemi hakati juurutama Agresso pärast, leiab ta.
Hansa Business Solution pidi oma tarkvara ümber tegema. Tulemuseks on Hansa Riigi Tarkvara, mis arvestab uusi raamatupidamise juhiseid. See on tõsine konkurent Agressole, möödunud aasta lõpust on seda müüdud 50--60 kliendile.
Uus raamatupidamine ja Agresso pole Eestile veel eriti kalliks läinud, kui mitte arvestada komandeeringuraha Rootsi ja Seishellidele. 34 miljonit Eesti krooni tuli Rootsi välisabi organisatsioonilt SIDA, seda vahendas väliseestlase Leena Wendti firma MålStyrning (nüüd IFOR AB), kes korraldas ka reisi.
Maksma hakkab Eesti alles sellel aastal, sest SIDA planeerib tänavu finantseerida konsultatsioone raamatupidamise alal 1,7 miljoni Rootsi krooni eest. Lepingust tulenev Eesti-poolne kohustus projekti kaasfinantseerimiseks on 5,4 miljonit Eesti krooni.
Pole teada, kas riigieelarve kärpimine ka seda kulutust hõlmab.