Kindlustusseltside liidu aseesimees, Leks Kindlustuse juhatuse esimees Raul Kastan ütles, et tegu on kindlustusseltside poolse algatusega, sest praeguste tariifide juures ei ole seltside liikluskindlustuse müügi tegevuskulusid õigesti hinnatud.

Kindlustusseltside tegevuskuludeks on seadusega määratud 15 protsenti kindlustusmaksest, kuid tegelikud kulutused on seltsidel tunduvalt suuremad, lausus Kastan. Nii on liikluskindlustuse kahjususe ja kulude suhe Kastani sõnul kasvanud enam kui 110 protsendini ja kindlustusseltsid kannavad selle müügist suurt kahju. «Tariifi 10--15protsendiline tõstmine aitaks meil liikluskindlustuse kuludega nulli jõuda,» lausus Kastan.

Nordika Kindlustuse juhatuse esimees Tiit Arge ütles, et liikluskindlustuse tariifi tõus oleks seltsidele hädavajalik, sest praegu kaetakse selle kindlustusliigi kulusid teiste toodete arvel. «Piisaks vaid sellest, kui autoremondifirmad tõstavad oma tunnihinda, kui seltsid on veelgi suuremas hädas, sest liikluskindlustuse hinnad nii kiiresti järele ei tule,» lausus ta.

Liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn tunnistas, et tariifide tõstmist on küll arutatud, kuid otsust uute hindade väljatöötamise alustamise kohta tehtud ei ole. «Mingisugustest protsentidest praegu küll veel rääkida ei saa, sest pole teada, kas liikluskindlustuse fond sellise ettepaneku riigikogule üldse teeb,» lausus ta.

Kohustusliku liikluskindlustuse tariife tõsteti selle aasta alguses keskmiselt kümnendiku võrra. Selle üheks põhjuseks oli ravikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt on haigekassal sellest aastast õigus nõuda liiklusõnnetuse tagajärjel makstavad hüvitised ja ravikulud sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusseltsilt.

Suuremad liikluskindlustuse müüjad on Eesti Varakindlustus, ASA Kindlustus, Leks Kindlustus ja Nordika.