Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paras aeg leevendada kodakondsusnõudeid
Eilses Eesti Päevalehes teevad akadeemik Jaan Einasto ja politoloog Rein Taagepera ettepaneku anda kõigile keskkooli lõpetanud muulastele Eesti kodakondsus.
Äripäeva arvates tuleb Eesti kodakondsuspoliitika liberaliseerimisega minna kaugemale. Kodakondsuse peaksid saama kõik enne taasiseseisvumist siin elanud muulased, kes ei ole mõne teise riigi kodanikud.
Riik teeks ligi paarisaja tuhande inimese suhtes hea tahte zhesti, mis aitab parandada nende suhtumist Eesti riiki ja vastuolu kahe kogukonna vahel väheneb. Ühtlasi võtame Eesti-vastastelt jõududelt nende peamise relva.
Välispoliitiliselt üllataksime Venemaad vähemalt sama palju nagu venelased üllatasid NATOt oma rahuvägede kiire sisseviimisega Kosovosse. Üks Eesti-Vene suhetes palju pingeid tekitanud probleem kaob päevakorralt.
Rahvuslikult meelestatud jõud jooksult meie ettepanekut omaks ei võta. Nende väitel kaob nii meie kodakondsuspoliitika järjepidevus ja Eesti kui rahvusriigi säilimine pannakse küsimärgi alla. Ka praegu on kõigil muulastel võimalik kodakondsust taotleda, kuid paljud seda ei saa, sest ei tunne Eesti ajalugu, pole lojaalsed ning mis kõige hullem, ei oska piisavalt hästi eesti keelt ega tunne põhiseadust. Kodakondsustingimuste leevendamisega suurendame muulaste esindatust parlamendis ja järgmisena võib päevakorrale kerkida vene keele kuulutamine teiseks riigikeeleks.
Toimetuse hinnangul on Eesti kodakondsuse taotlejatele esitatavad nõuded liiga ranged. Nõustume Rein Taageperaga, kelle arvates ei ole mõtet kodakondsuse taotlejate käest nõuda seda, mida 90 protsenti eestlastest ei tea. Samuti on ebaõige terve oma elu vene keelt rääkinud 60aastast pensionäri saata eesti keele eksamile ja hinnata teda sama rangelt kui põlvkonna jagu nooremat kodakondsuse taotlejat. Vägisi on raske ja vale panna inimest keelt õppima. Ta õpib selle ära, kui eesti keele oskus on siin elamiseks ja töötamiseks vajalik.
Kodakondsusnõuete lõdvendamine aitab reformida Eesti sisepoliitilist maastikku. Väheneb nende erakondade populaarsus ja mõjuvõim, kelle valimisprogrammi kandvaks ideeks on venelased ning nende vastandamine Eesti riigile. Erakonnad ei teki enam rahvuste pinnalt, vaid maailmavaate baasil.
Kodakondsuse andmine kõigile keskkooli lõpetanud muulastele on poolik lahendus. Tekib küsimus, miks keskkooli aga mitte põhi- või kutsekooli lõpetajatele? Õigem on astuda üks suur samm edasi ja muuta Eesti riigi suhtumine siin elavatesse kodakondsuseta inimestesse sallivamaks.