T?ehhi pangad sekkuvad ettevõtete juhtimisse

T?ehhi endised riigiettevõtted, mis müüdi põhiliselt kodumaistele ettevõtjatele ja mida riigile kuuluvad pangad tugevalt toetasid, on sattunud ületamatutesse raskustesse, ja välisfirmad valmistuvad nende ostmiseks, mis tõotab tänavu riiki tuua rohkesti välisinvesteeringuid. Ühtlasi on ettevõtetele suuri laene andnud pangad hakanud aktiivselt sekkuma firmade juhtimisse.

Pankrotiküpseks saanud firmade seas on keemiatööstuse valdusfirma Chemapol Group, mille võlad küünivad 5,5 miljardi T?ehhi kroonini. Viie miljardi T?ehhi kroonise võlaga tööstusgrupi Skoda Plzen omaniku Lubomir Suodeki kõrvaldasid pangad tegevjuhtimisest. Riigi suuruselt teise masinatööstusgrupi CKD tegevjuht Jiri Marousek vabastati ametist möödunud kuul ning firma juhtkonnal tuleb loovutada CKD 38protsendine aktsiapakk pankadele, kellele ettevõte on võlgu üheksa miljardit T?ehhi krooni. Riik on üle võtnud kaks CKD tütarfirmat, et need varsti välisinvestoritele maha müüa.

T?ehhi majanduse kunagise selgroo moodustanud masinatööstus töötab kahjumiga ja on raske võlakoormaga. See on peamine põhjus, miks aktsiad kukkusid eelmisel aastal keskmiselt 75%.

T?ehhil on endise paremtsentristliku valitsuse erastamispoliitika tõttu õnnestunud tööstuses seni suuri vapustusi vältida. Mäletatavasti erastati seal ettevõtted sel moel, et kodanikud said oma vaut?erid vahetada aktsiate vastu. Asemajandusminister Jan Mladeki sõnul valitses 1990. aastate esimesel poolel T?ehhis arvamus, et tegemist on arenenud riigiga, mistõttu seal peaksid olema kohalikud omanikud. «Sellest seisukohast pole tänini päriselt vabanetud,» lisas ta.

Valitsuse ergutusel aitasid pangad firmade juhtkonnal osta kopsakaid aktsiapakke ja andsid neile ka laene, sest tihti olid pangad ise investeerimisfondide kaudu ettevõtete kaasaktsionärid. Kuigi firmade juhtimine oli nõrk ja restruktureerimine vähene ning nende mahajäämus välisinvestorite kätte läinud ettevõtetest (näiteks Skoda Auto, mis läks Volkswagenile) järjest kasvas, hoidusid pangad seni nende tegevusse sekkumast.

Alles siis, kui firmad sattusid pikaajalises majanduslanguses kahjumisse ja kui intressid pärast 1997. a keskpaika järsult tõusid, asusid pangad oma kohustusse tõsisemalt suhtuma. Selleks sundisid neid keskpanga karmistunud reeglid laenude suhtes ning valitsuse võetud kurss pankade erastamisele. Nüüdseks on riigi juhtivad pangad Komercni Banka ja CSOB moodustanud Skoda Plzenile ja CKD-le järelevalvekomitee, mis aitab neid osadeks jagada ja välispartneritele müügiks ette valmistada.

Sotsiaaldemokraatlikule valitsusele teeb eriti muret tööstuse ümberkorraldustega kaasnev tööpuuduse kasv, mis 1996. a 3,5 protsendilt on praeguseks tõusnud 8,1-le ja aasta lõpuks arvatakse jõudvat 10,8 protsendile.

Tänavu sügisel kavatseb valitsus CKD, Skoda Plzeni jt firmade võlad kokku osta, konverteerida need aktsiakapitaliks ja müüa aktsiad välisinvestoritele. See aitab panku ja firmasid kiiremini ümber korraldada ning erastada. Et CKD ja Skoda Plzen on nõnda ränkades raskustes, tahab valitsus enne veel garanteerida nende 60 miljardi T?ehhi krooni suurused pikaajalised laenud. Põhiküsimus on, kust leida raha. Kui firmade restruktureerimine järjekordselt venima ei hakka, on praegune vähemusvalitsus valmis kandma poliitilist vastutust tööstusgruppide valulise saneerimise tagajärgede eest.

Autor: ÄP