Tööriista rentimine hoiab raha kokku

Ehitusfirmade objektid erinevad mahu ja vajaduste poolest. Ainult kõige suuremad ehitusturu tegijad on endale soetanud midagi tööriistalao sarnast. Väikefirmale käib see üle jõu. Tööriistade rentimisega vabaneb firma kohustusest pidada inimest, kes sellel silma (valve, ladustamine) ja kätt (remont, hooldus) peal hoiaks.

Rendifirmad erinevad mahu ja kindlale ehitusvaldkonnale spetsialiseerumise poolest. Töötegija valib rendifirma ilmselt asukoha, harjumuse või pikaajalise positiivse kogemuse tõttu.

Iga klient, kes helistab või rendifirma uksest sisse astub, peaks oma probleemile lahenduse leidma. Laenutaja töö on selgitada, arutada ja kalkuleerida, kuidas tööd korraldada ja milliste vahenditega see kõige ökonoomsemalt tehtud saaks.

Rendile võtmise hetkel sõlmivad pooled kaunis põhjaliku ja mitmest punktist koosneva lepingu. Tööriist ise ei tea sellest tuhkagi ja võib kaduda kas autojuhi, rendile võtja või fiktiivse firma käes nagu vits vette. See on rendile andja risk -- uurida firma tausta ja eraisikult nõuda pildiga dokumenti. Ometi on tööriistavargused sagedased ja tegelikult suurim probleem.

Tegijal juhtub mõndagi -- masin läheb katki, hakkab viltu jooksma, ei kõlbagi selleks tööks või ei jätku objektil (korter, suvila) vooluvõimsust. Sel juhul toob normaalne rentnik tööriista tagasi ja katkestab rendilepingu ega jäta talle kasutuna näivat eset kuurinurka seisma. Rendile unustatakse kõige sagedamini väike käsitööriist.

Autor: Kaupo Suuster