Kettaga Hoiupanga pärandi järel

Hansapanga sularahaautomaadi lahtilõikamine Järvakandi alevis Raplamaal kinnitab traditsiooni: taas said kurjategijad raha endise Hoiupanga käest.

Sellel aastal on Hansapank põhiliselt endise Hoiupanga seifidest ja sularahaautomaatidest röövlitele loovutanud juba üle 2,5 miljoni krooni. Lisaks viimasele röövile Järvakandis, kus kurjategijad ööl vastu 22. septembrit lõikasid lahti sularahaautomaadi ja varastasid 408 325 krooni, on raha läinud Kuusalust, Miidurannast ja Nõmmelt.

Hansapanga Kuusalu kontorist võtsid murdvargad ligikaudu 400 000 krooni, Nõmme kontorist 800 000 krooni, Miidurannas asuvast automaadist aga koguni üle miljoni.

Kurjategijaid, ilmselt professionaale, politsei leidnud pole. Viimast adudes tegutsetaksegi külmavereliselt: Järvakandis lõi röövel (röövlid) välja killu varjulises kohas asuvast väikesest aknast, avas akna ja lükkas lahti lukus kahepoolsed uksed. Siis saagis ta ketaslõikuriga maha rauast ukse hinged ja lõikas läbi seifi lukud. Politsei leidis sündmuspaigalt kolm kulunud lõikeketast.

Harjumaal Hansapanga Kuusalu kontorisse sisse murdnud vargad teadsid täpselt kontori ehitust ja rahakapi asukohta. Viimaseni jõuti läbi ehitusdetailide hoiustamiseks kasutatud ruumi, mille seinast eemaldati rahakapi taga asuv kivi. Siis lõikasid vargad ava rahakappi ja võtsid raha.

Hansapanga Nõmme kontoris lõhkusid vargad koguni augud seintesse. Nagu Kuusaluski, eemaldati rahakapi taga olnud telliskivi, lõigati kappi auk ja tõsteti välja raha.

Miidurannas asuvast, seekord ajalooliselt Hansapangale kuuluvast sularahaautomaadist üle miljoni viinud röövlid teadsid kõiki automaadi turva- ja salakoode.

Politsei hindas tõenäoseks, et kurjategijaid aidanud info pärineb endiselt Sularahakeskuse töötajalt või kontoreid ehitanud firmadest. Võimalikuks peetakse, et varaste käes on endiste Hoiupanga kontorite detailsed projektid. Järvakandi puhul tuleb arvesse mõni selle jõugu liige, kes osales ka neli aastat tagasi samas kohas toimunud ebaõnnestunud röövis.

Hansapanga turvaülema Tamur Tsäkko sõnul peituvad põhjused, miks põhiliselt just endise Hoiupanga kontorid röövleid paeluvad, ajaloos. «Enne ühinemist oli Hoiupangal 146 kontorit, kusjuures paljude turvalisus polnud tasemel,» selgitab Tsäkko. «Kontorite arvu vähendamise kõrval asusime ka turvameetmeid tõhustama.» Esmajärjekorras võttis pank käsile kontorid, nüüd on jõutud ka sularahaautomaatideni, mille vastu kurjategija huvi väiksem.

Problemaatiline on ka mitmete pangakontorite asukoht. Näiteks on Järvakandi kontor osa kolmekordsest kivimajast, milles paiknevad ka saun ja kauplused. Sularahaautomaat asub kivihoone välisseinas välisukse kõrval. Hoone läheduses pole elumaju. Õnneks on Järvakandis valmimas uus kontor, kus sularahaautomaat on kontori küljes ning kaitstud kontori turvaseadmetega

Vargusjuhtumeid iseloomustab häda signalisatsiooniga. Järvakandis polnudki automaat tehnilise valve all, Kuusalus võttis ESS süü enda peale ja Nõmmel ei hakanud signalisatsioon tööle.

Mis puutub läbi saetud rahakappidesse, siis kinnitab Hansabi projektijuht Alar Alumaa, et seif üksinda varga vastu ei saa. Sularahaautomaadi puhul on peale tehnilise või mehitatud valve tähtis automaadi asukoht ning turvatöötajate kohalejõudmise kiirus.