Aili Kukumägi • 27 september 1999

Tootjate seisukohad on vastuolulised

Eesti tootjad nõuavad, et jaekauplused müüksid nende kaupa hästi ja eiraks tulevikuväljavaateta väiketegijaid. Samas pakuvad aga ise kauplustele konkurentsi, müües oma kaupa turul väga odavalt.

Eesti kaupmeeste liidu tegevdirektori Rudolf Kuldkepi sõnul ei ole küsimus selles, et turul ei võiks müüa. Asi on selles, et turumüüjatel on konkurentsieelis kaupmeeste ees, kuna neil jäävad riigimaksud tihti maksmata.

«Turg on nagu maksuvaba tsoon,» ütleb Rudolf Kuldkepp. Kui aga tootja avab turul suisa oma müügikoha, siis väljub ta oma põhitegevusest ja läheb kaupmehega tülli.

Adavere Lihatööstuse direktori Harri Nukke sõnul saab turumüüjatega rääkida ainult hinnast ja kaubakogusest, kuid mitte kaubast ega turundusstrateegiast.

Organiseeritud ja ausate kaupmeeste suurim konkurent on avatud turg, mis annab 52--54% Eesti jaekaubanduse käibest. Jaekaupmehed üritavad anda rohkem müügimahtu kodumaistele tootjatele. Teeme koostööd vaid nendega, kelle toodang on kvaliteetsest toorainest ja välistame väiketegijaid, kes tihti ei taga oma konkurentsivõimet seaduslike võtetega.

Aga mida teevad mõned suured ja lugupeetud Eesti tootjad? Nemad müüvad oma toodangut turul, meie kõige verisema vaenlase juures, ja lisaks kõigele väga väikese juurdehindlusega, millega aus kaupmees ei jõuaks poe ülalpidamiskulusidki katta.

Turult võib leida tootjaid, kes peavad isiklikke müügipunkte ja neid, kelle tooteid müüvad edasimüüjad. Kauplusepidajad on eelkõige pahased nendele tootjatele, kes ise jaeturul konkurentsi pakuvad. Üldjuhul on sellised tootjad huvitatud, et jaekaupmehed müüksid võimalikult palju nende tooteid ja ei võtaks sortimenti perspektiivituid väiketegijaid. Rema 1000 on endale valinud igas tootegrupis nn strateegilised partnerid, kellega arvestame ühise edu nimel.

Ent mitmed starteegilised partnerid pakuvad meile konkurentsi, müües sama sortimenti turul väga odavalt. Ka nende eesmärk võiks olla turgude kadumine: võimaldaks see ju enam teenida ja puhastada turgu kahtlasest kaubast.

Leibur tegeleb peale tootmise ka hulgimüügiga, kusjuures väljamüügi hind on turukaupmeestele sama, mis kauplusepidajatele.

Turul on Leiburi tooted aga odavamad seetõttu, et kaupluste juurdehindlus on suurem. Samas saavad mõned suured jaeketid väljamüügi hinnas isegi allahindlust kuni 3%, see sõltub läbimüügist.

Kuigi turgudelt saab Leibur oma käibest vaid paar protsenti, on meil ka oma kiosk Tallinna Kesk- ja Kadaka turul, sest turul on hoopis teised ostjad kui kaupluses.

Meie eesmärk on tegeleda sellega, mida oskame: valmistada lihatooteid ja müüa neid hulgi. Jaemüük pole tootjale.

Rakvere tooteid pakuvad turul nii hulgikaupmehed, kellel on mitu punkti, kui ka kaupmehed, kellel vaid üks lett. Kombinaadi kogukäibest annab müük turul kuni 15%.

Sanitaarnõuete ja maksude osas aga peaks riik oma rolli paremini täitma. Adavere ja Oskari tooteid pole turul vast seetõttu, et need on Rakvere omadest ligi 5% kallimad.

Adavere Lihatööstus ei müü ega lase oma tooteid müüa turul kolmel põhjusel. Kuigi turgude sanitaarne olukord on aastatega paranenud, jätab see siiski kohati soovida.

Teiseks, turgudel tegusevad firmad ei pea korrektset raamatupidamist.

Kolmandaks, turumüüjaid ei saa pidada strateegiliseks partneriks, sest nad vahetuvad tihti.

Olen veendunud, et Eestis toimub samasugune jaekaupluste ketistumine nagu arenenud riikides, seepärast teeme meelsasti koostööd spetsialistidest partneritega, kellega saab teha aastaplaane.

Hetkel kuum