29 september 1999

ETA tühjeneb varast

Veel mõni aasta tagasi võis ETAt seostada uudiste ja Ajakirjandusmajaga. Nüüd on maja müüdud, sellest saadud raha täpne saatus segane ning ETA uudiste levitamise eest hoolitseb peaasjalikult avalik-õiguslik ringhääling.

ETA väärtuseks on kogenud töötajad, 1920. aastast tuntud kaubamärk ja ka kontorisisustus, selgitab peadirektor Neeme Brus Estconde maja kolmandal korrusel. Tallinnas Pärnu maanteel asuv poolesaja töötajaga ETA büroo vastab väliselt igati ka kõige nõudlikuma büroosisustaja maitsele. 400 ruutmeetri rent maksab ETA-le ligi miljon krooni aastas.

«See kolimine ja uus mööbel läks maksma kokku miljoni -- ikka leidub ju kulutusi, mida ei oska ette planeerida,» räägib Brus. Sisuliselt ongi mööbel ja arvutipark ainus järele jäänud põhivara, mida erastada saab. Samuti arenenud infotehnoloogia ja ning lepingud klientidega ehk umbes 20% uudisteturust, nimetab Brus üha uusi ETA väärtusi.

ETA ongi saanud väga kasutajasõbraliku veebilehekülje, kuid ajakirjanikud töötavad endiselt DOSi-põhise tekstiredaktoriga.

See-eest teenivad ajakirjanikud ETAs paremini kui BNSis. Anonüümse ETA ajakirjaniku väitel keegi naljalt agentuurist ei lahku, sest teiste pakkumised ei ole konkurentsivõimelised. Pealegi loodab osa töötajaid koondamisrahale.

ETA uudised on BNSi omadest kvaliteetsemad, sest enne väljastamist kohendab neid valvetoimetaja, toob peatoimetaja Meelis Pirn võrdluse põhirivaaliga.

Viimase aasta jooksul ETA uudistest loobunud Eesti suuremad päevalehed ning Kuku-raadio arvavad siiski teisiti.

«Oh jah, lepingutest on lahti öelnud paljud, aga see ei sõltu ju sisust,» kommenteerib Pirn, kes sarnaselt Brusile on samuti valitsuse pressiesindaja leiba maitsnud.

ETA turuosa on sujuvalt vähenenud alates 90ndate algusest. Praegu on lepingulisi kliente on ETA-l 143, sh meediast 31 ja väliskliente 44.

Neeme Brusi sõnul pole plaanid kliente juurde võita lõpuni täide läinud. «Seni oleme elanud, oodates pidevalt erastamist,» õigustab Brus, «Kaotatud turuosa tagasi võita on aga äärmiselt raske, eriti kui agentuuri omanik riik pole erastamise ootuses teinud mingeid investeeringuid.»

Siiski on riik viimased kuus aastat kahjumit tootnud agentuuri miljonite kroonidega aidanud, ostes ETA-lt meediamonitooringu teenust ning möödunud aastal 2,4 miljoni eest fotoarhiivi.

1995. aastal andis kultuuriministeerium vaatamata ajakirjandusväljaannete protestidele ETA bilanssi Ajakirjandusmaja, mis ongi agentuuri viimastel aastatel vee peal hoidnud.

Ülemöödunud aastal andis info ja fotode müük vaid 37,4% ETA tuludest, ülejäänud tuli Ajakirjandusmaja ruumide rendist ning kommunaalteenuste edasimüügist.

«See Ajakirjandusmaja projekt ei tulnud nii välja, kui plaanitud,» meenutab Brus. Riigikantselei määras hoone haldajaks Mendelsoni kinnisvarabüroo, see aga läks peagi pankrotti ja ETA-l on senini osa raha pankrotipesast kätte saamata.

Hoolimata riigi abist ja ajakirjandusmaja rendist on ETA maksuvõlg koos intressidega järjest kasvanud. Selle aasta alguseks oli ETA maksuametile koos viivistega võlgu juba 7 miljonit krooni.

«Maksuvõlg oli juba enne minu siiatulekut ja otsustasin, et ei maksa vanu võlgu, vaid investeerin infotehnoloogiasse,» selgitab Brus.

Selle aasta alguses õnnestus ETA-l Ajakirjandusmaja maha müüa. Saadud 16 miljonit krooni läks osaliselt võla katteks, mis aasta alguse 7 mln kroonilt on vähenenud 2 mln kroonini.

Nii nagu ülejäänud Ajakirjandusmaja müügiraha kasutamisest, on raske ülevaadet saada kogu ETA majandusseisust.

Osa ettevõtte varasid on seoses Tallinna linnakohtus arutusele tuleva hagiga kanditud tütarettevõttesse. ETA enda pangakontod on hagi tagamiseks arestitud.

Kohtuvaidlus tekkis pärast Ajakirjandusmaja müüki, sest ETA müüs hoone mitte eellepingu sõlminud firmadele, vaid ootamatult oma ostueesõigust kasutanud ESMA Autole. Eellepingu sõlminud riiulifirmad Jakarta Grupp ning Houses & Flats hakkasid seepeale 5 miljoni kroonini ulatuvaid leppetrahve nõudma.

Brusi sõnul võidab selle protsessi ETA, kuid tõenäoliselt kaevatakse otsus edasi. Protsess võib kohtuinstantsides venida aasta, see aga tähendab takistusi ETA erastamisel. Niikaua toodab ETA kahjumit edasi.

Brus leiab, et riik peaks siiski säilitama infoagentuuri, mis edastaks välismaale positiivseid uudiseid. «Vabalt oleks selleks võinud ka ETA olla, kuid tundub, et selline moodustis luuakse alles tulevikus ja siis juba tühjalt kohalt,» nendib Brus.

Selles, et Eestis peaks tegutsema kaks uudisteagentuuri, on ühel meelel teisedki meediaettevõtete juhid. Kuigi ehk teistel põhjustel -- et säiliks konkurents.

ETA ostusooviga on esinenud Läti uudisteagentuur LETA, Kukut jt raadioid ühendav Trio LSL, Eesti Raadio.

Ilmutasime ostuhuvi ETA vastu peamiselt selleks, et tekitada diskussioon riikliku uudisteagentuuri müügi ümber, räägib Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna. «Sellist suurt meediainstitutsiooni ei ole Eestis seni avalikult erastatud, lehed läksid ju kõik kuidagi kummaliselt teistele omanikele üle,» lisab ta.

Samas ei kavatse Eesti Raadio ETA võimaliku ostmise puhul eriliselt suurte summadega opereerida, sest riigiraadiogi majanduslik olukord pole kiita.

Saarna nimetab ühe võimalusena ka Eesti Raadio, ETV ja ETA ühendamist üheks riiklikuks institutsiooniks. «Eesti Raadio ei ole suurima uudistetarbijana huvitatud uudistemonopoli tekkest,» ütles Saarna.

Samas on riigiraadio ponnistus ETA erastamiseks praegu mõttetu, sest kehtiv erastamisseadus ei luba avalik-õiguslikul institutsioonil erastamises osaleda. Pealegi -- riik on end seni näidanud halva omanikuna...

- 31.12.1997

«Jooksvat kahjumit me enam ei tooda,» kinnitab ETA peadirektor Neeme Brus aasta viimasel päeval BNSile.

ETA juhatuse esimees, valitsuse pressibüroo direktor Juhan Kivirähk: «On selge, et nii jätkata ei saa, kui igal aastal firma omakapitalist osa tuulde lendab.»

- 10.06.1998

ETA direktori Neeme Brusi sõnul kulutab ETA Tallinna kesklinnas asuva üheksakorruselise büroohoone müügist saadava raha siiski investeeringuteks. «ETA võlgu ma sellega seoses ei nimetaks, sest tehtud on riigimaksu võlgnevuste graafik,» ütleb ta.

- 18.02.1999

Neeme Brus kinnitab, et kõigepealt maksab ETA ajakirjandusmaja müügist saadud rahast ära miljonitesse kroonidesse küündivad võlad.

Autor: Lauri Liikane

Hetkel kuum