Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ETA tühjeneb varast

    Veel mõni aasta tagasi võis ETAt seostada uudiste ja Ajakirjandusmajaga. Nüüd on maja müüdud, sellest saadud raha täpne saatus segane ning ETA uudiste levitamise eest hoolitseb peaasjalikult avalik-õiguslik ringhääling.
    ETA väärtuseks on kogenud töötajad, 1920. aastast tuntud kaubamärk ja ka kontorisisustus, selgitab peadirektor Neeme Brus Estconde maja kolmandal korrusel. Tallinnas Pärnu maanteel asuv poolesaja töötajaga ETA büroo vastab väliselt igati ka kõige nõudlikuma büroosisustaja maitsele. 400 ruutmeetri rent maksab ETA-le ligi miljon krooni aastas.
    «See kolimine ja uus mööbel läks maksma kokku miljoni -- ikka leidub ju kulutusi, mida ei oska ette planeerida,» räägib Brus. Sisuliselt ongi mööbel ja arvutipark ainus järele jäänud põhivara, mida erastada saab. Samuti arenenud infotehnoloogia ja ning lepingud klientidega ehk umbes 20% uudisteturust, nimetab Brus üha uusi ETA väärtusi.
    ETA ongi saanud väga kasutajasõbraliku veebilehekülje, kuid ajakirjanikud töötavad endiselt DOSi-põhise tekstiredaktoriga.
    See-eest teenivad ajakirjanikud ETAs paremini kui BNSis. Anonüümse ETA ajakirjaniku väitel keegi naljalt agentuurist ei lahku, sest teiste pakkumised ei ole konkurentsivõimelised. Pealegi loodab osa töötajaid koondamisrahale.
    ETA uudised on BNSi omadest kvaliteetsemad, sest enne väljastamist kohendab neid valvetoimetaja, toob peatoimetaja Meelis Pirn võrdluse põhirivaaliga.
    Viimase aasta jooksul ETA uudistest loobunud Eesti suuremad päevalehed ning Kuku-raadio arvavad siiski teisiti.
    «Oh jah, lepingutest on lahti öelnud paljud, aga see ei sõltu ju sisust,» kommenteerib Pirn, kes sarnaselt Brusile on samuti valitsuse pressiesindaja leiba maitsnud.
    ETA turuosa on sujuvalt vähenenud alates 90ndate algusest. Praegu on lepingulisi kliente on ETA-l 143, sh meediast 31 ja väliskliente 44.
    Neeme Brusi sõnul pole plaanid kliente juurde võita lõpuni täide läinud. «Seni oleme elanud, oodates pidevalt erastamist,» õigustab Brus, «Kaotatud turuosa tagasi võita on aga äärmiselt raske, eriti kui agentuuri omanik riik pole erastamise ootuses teinud mingeid investeeringuid.»
    Siiski on riik viimased kuus aastat kahjumit tootnud agentuuri miljonite kroonidega aidanud, ostes ETA-lt meediamonitooringu teenust ning möödunud aastal 2,4 miljoni eest fotoarhiivi.
    1995. aastal andis kultuuriministeerium vaatamata ajakirjandusväljaannete protestidele ETA bilanssi Ajakirjandusmaja, mis ongi agentuuri viimastel aastatel vee peal hoidnud.
    Ülemöödunud aastal andis info ja fotode müük vaid 37,4% ETA tuludest, ülejäänud tuli Ajakirjandusmaja ruumide rendist ning kommunaalteenuste edasimüügist.
    «See Ajakirjandusmaja projekt ei tulnud nii välja, kui plaanitud,» meenutab Brus. Riigikantselei määras hoone haldajaks Mendelsoni kinnisvarabüroo, see aga läks peagi pankrotti ja ETA-l on senini osa raha pankrotipesast kätte saamata.
    Hoolimata riigi abist ja ajakirjandusmaja rendist on ETA maksuvõlg koos intressidega järjest kasvanud. Selle aasta alguseks oli ETA maksuametile koos viivistega võlgu juba 7 miljonit krooni.
    «Maksuvõlg oli juba enne minu siiatulekut ja otsustasin, et ei maksa vanu võlgu, vaid investeerin infotehnoloogiasse,» selgitab Brus.
    Selle aasta alguses õnnestus ETA-l Ajakirjandusmaja maha müüa. Saadud 16 miljonit krooni läks osaliselt võla katteks, mis aasta alguse 7 mln kroonilt on vähenenud 2 mln kroonini.
    Nii nagu ülejäänud Ajakirjandusmaja müügiraha kasutamisest, on raske ülevaadet saada kogu ETA majandusseisust.
    Osa ettevõtte varasid on seoses Tallinna linnakohtus arutusele tuleva hagiga kanditud tütarettevõttesse. ETA enda pangakontod on hagi tagamiseks arestitud.
    Kohtuvaidlus tekkis pärast Ajakirjandusmaja müüki, sest ETA müüs hoone mitte eellepingu sõlminud firmadele, vaid ootamatult oma ostueesõigust kasutanud ESMA Autole. Eellepingu sõlminud riiulifirmad Jakarta Grupp ning Houses & Flats hakkasid seepeale 5 miljoni kroonini ulatuvaid leppetrahve nõudma.
    Brusi sõnul võidab selle protsessi ETA, kuid tõenäoliselt kaevatakse otsus edasi. Protsess võib kohtuinstantsides venida aasta, see aga tähendab takistusi ETA erastamisel. Niikaua toodab ETA kahjumit edasi.
    Brus leiab, et riik peaks siiski säilitama infoagentuuri, mis edastaks välismaale positiivseid uudiseid. «Vabalt oleks selleks võinud ka ETA olla, kuid tundub, et selline moodustis luuakse alles tulevikus ja siis juba tühjalt kohalt,» nendib Brus.
    Selles, et Eestis peaks tegutsema kaks uudisteagentuuri, on ühel meelel teisedki meediaettevõtete juhid. Kuigi ehk teistel põhjustel -- et säiliks konkurents.
    ETA ostusooviga on esinenud Läti uudisteagentuur LETA, Kukut jt raadioid ühendav Trio LSL, Eesti Raadio.
    Ilmutasime ostuhuvi ETA vastu peamiselt selleks, et tekitada diskussioon riikliku uudisteagentuuri müügi ümber, räägib Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna. «Sellist suurt meediainstitutsiooni ei ole Eestis seni avalikult erastatud, lehed läksid ju kõik kuidagi kummaliselt teistele omanikele üle,» lisab ta.
    Samas ei kavatse Eesti Raadio ETA võimaliku ostmise puhul eriliselt suurte summadega opereerida, sest riigiraadiogi majanduslik olukord pole kiita.
    Saarna nimetab ühe võimalusena ka Eesti Raadio, ETV ja ETA ühendamist üheks riiklikuks institutsiooniks. «Eesti Raadio ei ole suurima uudistetarbijana huvitatud uudistemonopoli tekkest,» ütles Saarna.
    Samas on riigiraadio ponnistus ETA erastamiseks praegu mõttetu, sest kehtiv erastamisseadus ei luba avalik-õiguslikul institutsioonil erastamises osaleda. Pealegi -- riik on end seni näidanud halva omanikuna...
    - 31.12.1997
    «Jooksvat kahjumit me enam ei tooda,» kinnitab ETA peadirektor Neeme Brus aasta viimasel päeval BNSile.
    ETA juhatuse esimees, valitsuse pressibüroo direktor Juhan Kivirähk: «On selge, et nii jätkata ei saa, kui igal aastal firma omakapitalist osa tuulde lendab.»
    - 10.06.1998
    ETA direktori Neeme Brusi sõnul kulutab ETA Tallinna kesklinnas asuva üheksakorruselise büroohoone müügist saadava raha siiski investeeringuteks. «ETA võlgu ma sellega seoses ei nimetaks, sest tehtud on riigimaksu võlgnevuste graafik,» ütleb ta.
    - 18.02.1999
    Neeme Brus kinnitab, et kõigepealt maksab ETA ajakirjandusmaja müügist saadud rahast ära miljonitesse kroonidesse küündivad võlad.
    Autor: Lauri Liikane
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.