«Tänasest on T?et?eenia vastu võtnud sõja, mida Venemaa talle peale surub,» ütles T?et?eenia esindaja Moskvas Mairbek Vat?agajev. Ööl vastu kolmapäeva jõustus sõjaseisukord.

T?et?eenia tõotab domineerida ka tänastel ELi välisasjade voliniku Chris Patteni kohtumistel Vene võimukandjatega. «Patten taotleb Venemaalt, et too hoiduks ülemäärase jõu kasutamisest T?et?eenias ning väljendab muret ... sealt lahkunud kümnete tuhandete põgenike saatuse pärast,» ütles Patteni pressiesindaja.

Kaks nädalat kestnud pommirünnakute järel ulatub põgenikevool Põhja-Kaukaasiast 120 000 inimesele. Lõviosa on suundunud Ingu?eetiasse, mis on Venemaa vaesemaid piirkondi.

Patten näeb Venemaal toimuvas suurimat ohtu Euroopa stabiilsusele ja tahab Moskvalt taotleda 1996. a sõlmitud rahulepingust kinnipidamist.

Moskva tõrjub kriitikat väitega, et tegemist on riigi siseasjaga. Eile kutsus Venemaa peaminister Vladimir Putin riigi sõjalisi kulutusi suurendama. «Seoses sündmustega lõunas ... tuleb meil oma prioriteedid ümber vaadata ... ja suurendada kulutusi relvastusele,» ütles Putin. Kaitsetööstuse esindajatega kohtudes ütles peaminister, et kulutuste suurendamiseks on kõigi võimustruktuuride konsensus, kaasa arvatud parlament. Seda seisukohta toetas ka rahandusminister Mihhail Kasjanov. Samas hoiatas ta, et ilma eelarvekulusid kärpimata ei pea Venemaa kaua vastu, sest laenu saamine Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ei ole veel kindel.

Chris Patten sõidab Moskvasse Euroopa Liidu ametliku esindajana. Pärast seda, kui Brüsselit süüdistati jõuetuses Balkani konflikti reguleerimisel, loodab EL seekord edukam olla.

Patten peab koostööd Moskvaga parimaks tagatiseks Venemaa reformide jätkumisele. Samas on ta öelnud, et välispoliitika kujundamisel on olulisel kohal inimõigused.

Vladimir Putin põhjendab sõjategevust T?et?eenias islamiäärmuslaste tugipunktide ründamisega vastuseks 300 inimelu nõudnud terroritegude eest.

Autor: ÄP