Riigilõivud tõusevad lakke

Uuel aastal tuleb eelnõu järgi osaühingu äriregistrisse kandmisel tasuda riigilõivu 3400 krooni. Soomes on riigilõiv sarnase äriühingu (yksityinen osakeyhtiö) registrisse kandmisel 1500 marka (ca 3950 krooni). Võrreldes 1995. aastaga on eelnõu järgi uue osaühingu registrisse kandmise riigilõiv ligi viis korda suurem (siis 700, praegu 2400, uuest aastast 3400 krooni).

Riigilõivud tõusevad kõige rohkem alkoholi jaemüügil. Uuel aastal peaks iga poepidaja maksma alkoholi jaemüügi kolmeaastase tegevusloa eest 44 000 krooni praeguse 22 000 krooni asemel. Aastane luba kallineks 8000 kroonilt 16 000 kroonile.

Alles septembri lõpus võttis riigikogu valitsusliidu saadikute ettepanekul vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt alkoholi jaemüügi tegevusloa eest võib tasuda aasta asemel kolme kuu kaupa, sest riigilõivu korraga tasumine käib väiksematel kaubandusettevõtetel üle jõu.

«Kui kvartaalsed maksed on võimalikud, siis on selge, et see litsentsi hinna tõus ei mõjuta otseselt poepidajaid, vaid just tarbijaid, ehk siis poed kannavad tarbijale hinnatõusu edasi,» ütles eile rahandusminister Siim Kallas. «Riigi majanduslik olukord pole kellelegi uudiseks ning antud juhul siis justiitsministeeriumi ettepanekul tehtud samm on suunatud siiski sellele, et olukord paraneks,» kommenteeris Kallas riigilõivude üldist kergitamist.

«Kui ka külapoes tuleb litsentsi eest sellist hinda maksta, siis soodustab see seadus ainult salakaubandust,» ütles Tallinna Kaubamaja ja Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Peeter Tohver. «Tuleb mitu korda mõelda, enne kui midagi sellist ette võtta.»

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juristi Reet Tederi sõnul lubab Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise leping, mille Eesti on võtnud täitmiseks, kehtestada riigil impordile riigilõivutaolisi tasusid ainult ulatuses, mis katab litsentsi väljaandmisel riigi osutatud teenuste kulud. «Riigil on äärmiselt raske põhjendada selle lõivu vastavust osutatud teenustele,» märkis ta kolmeaastase alkoholi sisseveo litsentsi 175 000kroonise hinna kohta.

Enamik riigilõive tõuseb umbes 50 protsenti. «Lõivumäärade korrigeerimine /.../ tuleneb vajadusest suurendada riigilõivu laekumisi riigieelarvesse,» ütleb Kallase allkirjastatud eelnõu seletuskiri.

Käesoleval aastal peab laekuma 465,8 miljonit, järgmisel aastal 705,8 miljonit krooni riigilõivu ehk ligikaudu viissada krooni iga Eesti elaniku pealt.

Vt. ka Riigilõivude suur tõus (kr)