Diislipihustid tasub enne talve üle vaadata

Nii nagu bensiinimootoriga kasutatud autodel on süüteküünla eluiga umbes 10 000--60 000 kilomeetrit, on ka pihustiotste eluiga erinev. Sõiduautodel kestavad need näiteks 100 000--150 000 kilomeetrit, veoautodel 120 000--200 000 kilomeetrit, sõltuvalt kasutusrezhiimist, koormusest, pihustiotsa valmistanud tehasest, kuid mis peamine -- kütuse kvaliteedist. Lisaks saavad probleemid pihustiotstega alguse ka tihenduspinna või mootori kulumisest ning ebaõigest pihustiotsa kontrollimisest, vahetusest ja reguleerimisest. Kõik need põhjused sunnivad sageli vahetama pihustiotsad ära enne, kui see on ette nähtud valmistaja tehase või autotootja tehnilistes tingimustes.

Kõige enam riknevad pihustiotsad aga siiski kütuse ebakvaliteetsuse tõttu. Meil saadaolevatel diiselkütustel on tavaliselt väga suur väävli- ja veesisaldus ning madal tsetaaniindeks. Samuti on kütuses väga palju mehaanilisi ja bituumseid osakesi, mis kleepuvad pihusti nõela tööpindadele ja takistavad pihustiotsa korrektset tööd.

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, mil ebakvaliteetse kütuse tõttu on tulnud remontida täielikult kogu auto toitesüsteem (kõrgsurvepump ja pihustid) ning osaliselt ka mootor (lihvida klapid, vahetada kolvirõngad).

Muret valmistab meie masinapargi kõrge iga ja suur läbisõit. Mootorite kolvigrupp on kulunud, mistõttu on surveaste väga madal. See aga mõjutab otseselt põlemiskambrisse pritsitava kütuse segunemist õhuga ja selle põlemist. See omakorda soodustab tahma tekkimist ja pihusti otsa pihustusavade kinnikleepumist.

Pihustiotste kontrollimisel tuleb järgida tehase poolt ette nähtud pihustuskarakteristikat, kontrollimise viise ja tehnoloogiat. Kui seda ei tehta, pole kontrollimisest kuigi palju kasu. Seepärast soovitan diiselmootorite kontrollimisel ja hooldamisel kasutada autoriseeritud töökodade abi.

Autor: Tarmo Talismaa