Kadi Heinsalu • 28 oktoober 1999

Tippametnike raiskamised kooruvad päevavalgele

Endise asekantsleri Peep Lassiga seoses algatas kaitsepolitsei kriminaalasja oktoobri alguses, kuna Lassi korraldusel müüdi kevadel ametist lahkunud rahandusministeeriumi kantslerile Agu Lellepile kaasa turuhinnast 100 000 krooni madalama hinnaga uhiuus sõiduauto Audi 6A.

Lellep ise peab lähitulevikus hakkama ilmselt aru andma riigi raamatupidamissüsteemi ja Agresso tarkvara läbikukkumise asjus. Ligi 100 miljonit krooni peamiselt Rootsi maksumaksja raha on ebaõnnestunud töö tõttu vett vedama läinud, riigiraamatupidamine ikka loomata. Politsei ei ole veel hakanud Agresso tarkvara riigiraamatupidamises juurutamisega seotud lepinguid uurima, oodates algatust rahandusministeeriumilt.

Aastaid rahandusministeeriumi haldusosakonda juhtinud Teet Jõerüüdi tegevuse uurimiseks algatas kaitsepolitsei kriminaalasja 16. septembril. Kaitsepolitsei käsutuses olevate andmete järgi kuulus ajavahemikul 1995--1997 ASist P&M 40 aktsiat Teet Jõerüüdi abikaasale Tamara Jõerüüdile, s.o tema lähihõimlasele korruptsioonivastase seaduse tähenduses. AS P&M on ministeeriumimaju hallanud aastaid. Rahandusministeeriumis liiguvad jutud, et muidu kokkuhoidlik ja isegi liftikasutamist hoolega jälginud Teet Jõerüüt on kuulunud firmaomanike sekka. Krediidiinfo järgi ei leia kinnitust kummagi Jõerüüdi osalus, samas võivad nad asuda P&Mi omanikeks märgitud 15 Eesti eraisiku hulgas.

Tamara Jõerüüdiga seoses meenub lugu 1998. aasta algusest, mil ajakirjanik Peeter Raidla väitis, et nägi Eesti ühe suurema kasiinoketi Olympic Casino omanikfirma ASi Benetreks koosoleku protokolli koopiat, kus esitajaaktsiate omanikuna oli kohalviibijate nimekirjas Tallinna maksuameti direktori asetäitja Tamara Jõerüüt. Äriregistri andmeil Tamara Jõerüüdil osalust Benetreksis ei ole.

Praegugi kamandab P&M rahandusministeeriumi hoonete haldusasju, korraldab valvet, koristusteenust ja otsib remondimehi. Ministeeriumi nõuniku Enn Teimanni sõnul pole P&Mil suurt teisi lepingupartnereid peale ministeeriumi, kuid see-eest on paljud ministeeriumi ja erafirma vahel sõlmitud lepingud turuhinnast kõrgema hinnaga.

Riigikontroll tegi juba 1995. aastal märkuse, et rahandusministeerium on sõlminud ülisoodsad lepingud majahaldust korraldava firmaga. P&M oli ka jäänud võlgu renti ruumide kasutamise eest rahandusministeeriumi majas, samal aadressil tegutseb firma siiani.

Tänavu moodustavad rahandusministeeriumi majade ülalpidamiskulud 9 mln krooni, räägib ministeeriumisse nõuniku ametikohale tulnud Eesti Panga endine asepresident Enn Teimann. Suur osa sellest rahast makstakse teenuse ostmiseks P&Mile. Teimann on teinud ka firmaga sõlmitud lepingutesse esimese muutuse, vähendades ühe hoolduslepingu mahtu kuus 50 000 krooni võrra. See, et P&M muudatusega leplikult soostus, kinnitab Teimanni sõnul veelkord, et teenus olid ülemakstud.

Kui rahandusministeeriumi ametnike Teet Jõerüüdi ja Peep Lassi puhul on tegemist võimaliku korruptiivse teoga, siis mitmed paari aasta jooksul kuulsaks saanud ministeeriumide kõrgeid ametnikke kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamises.

- Majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo teenis 1997. aasta jooksul viiest ministeeriumi loodud fondist preemiat ja lisatasu kokku ligi 80 000 krooni. Tollane majandusminister Jaak Leimann ja riigikontroll soovitasid preemiaid tagasi maksta. Ministeeriumi pressiosakonna andmetel on Margus Leivo preemiasummad tagasi maksnud. Praeguseks on osa Leivo juhitud fonde likvideeritud ja kantsler juhib vaid innovatsioonifondi tööd.

- Välisministeeriumi haldusdirektor Kalle Kuusik on Sõnumilehe andmetel ASile A-Kinnisvara 77 kr/m² hinnaga rendile andnud ministeeriumimaja vasakpoolse osa, mille kinnisvarafirma on keskmiselt 150 kr/m² edasi rentinud. Kuusik ise ütleb, et edasi renditud on vaid üks ruum, ülejäänud osa seisab tühi. Kuusik on Sõnumilehe andmetel ehitanud 9000kroonisest ametnikupalgast Miiduranda eramaja ja ametlikult seotud vaid ASiga Metros, mis jäi eelmisel aastal 250 000 krooniga kahjumisse. Kuusiku sõnul ehitas ta maja neli aastat tagasi.

- Keskkonnaminister Villu Reiljani ametiajal 1996--1997 pööritas ministeeriumi all tegutsenud Keskkonnafond miljoneid kroone fondi raha Venemaa börsil, teenides fondile 2 miljonit krooni ja börsitehinguid vahendanud offshore- -firmale 6 miljonit krooni. Kuna fondi raha poleks tohtinud fondi nõukogu loata väärtpaberitesse paigutada, sattus süüdistuste alla eelkõige fondi tegevdirektor Peep Pobbul, kes praegu käib selles asjas kohtuteed. Reiljan ja fondi nõukogu esimees Peeter Sooväli osalevad protsessis tunnistajatena, kuna väidetavalt toimetas Pobbul nende teadmata.

- Sotsiaalministeeriumi endine kantsler Jaan Rüütmann on meelde jäänud 1998. aasta alguses lahvatanud neeruskandaaliga, kus vastutust kaugete külaliste Eestisse saabumise eest keegi endale ei võtnud, ehkki Rüütmann oli toimunuga kursis. Asjaga tegeleb politsei, süüdistust kellelegi pole esitatud. Mõni kuu hiljem selgus, et Rüütmanni juhitav sotsiaalministeeriumi komisjon oli paigutanud raskustes vaevlevasse Maapanka pensionideks mõeldud paarsada miljonit krooni, mis jääb panga pankroti tõttu riigil tagasi saamata.

- Välisministeeriumi praegune asekantsler Mart Helme ostis 1996. aasta suvel Eesti suursaadikuna Venemaal 100 000 krooniga Suure-Lähtru mõisa, mille renoveerimiseks sõlmis lepingu ASiga Tallinna Restauraator. Samal ajal oli selle firmaga sõlmitud leping 9 miljoni krooni eest Eesti Moskva saatkonnamaja renoveerimiseks. Helme ei suutnud mõisa ehitustööde eest Tallinna Restauraatorile maksta ja tegi ettepaneku, et mõisakulud kaetaks saatkonna ehitustöödest tekkiva kasumi arvelt. Kui firma juhataja Toivo Lepik keeldus, katkestati temaga ka leping saatkonna ehitustöödeks.

Hetkel kuum